Autor: Ken Rohelaan • 21. märts 2014

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Tema sõnul võivad ehitushinnad muutuda, kuna ettevõtted ei suuda tagada efektiivsust. "Kui (taastus-)remontide mahud hakkavad sellest tulenevalt olema väga hüplikud, siis ei mõju see kindlasti hästi ka teede olukorrale. Seepärast suhtun isiklikult sellesse väga skeptiliselt ja loodan Eesti teede seisundit silmas pidades, et seda teed ei minda," viitas ta rahandusminister Jürgen Ligi ideele.

Ligi ütles eilsel valitsuse pressikonverentsil, et on väga pikki aastaid kritiseerinud ja valitsus on olnud hädas täpselt 75%ga kütuseaktsiisist laekuva raha suunamisega teedesse. Ministri sõnul on projektikaupa ehitatavate teede summad vahel väiksemad, vahel suuremad, mistõttu näeb ta selles kohta säästmiseks.

TREV-2 juhi teatel on senine seaduse nõue suunata tee-ehitusse 75% kütuseaktsiisist märk, mis on aidanud ettevõttel prognoosida oma tegevusi. Kuigi seaduses on vastav 75% nõue, siis Mölderi sõnul on teedeehitussektori ettevõtete enda kalkulatsioonide järgi tegelik osakaal madalamgi, kõikudes pigem 60-70%vahel.

Seda enam võivad Mölderi hinnangul ehitusettevõtted just pikaajalise strateegia täitmisel raskustesse sattuda, kui valitsus muudab liiga tihti meelt pikaajalisi investeeringuid nõudva sektori rahastamise põhimõtetes.

Mölder nõustus muljega, et uus valitsuskoalitsioon lähtub raha ümberjagamisel ennekõike vajadusest leida raha muude lubaduste täitmiseks. "Tunnetan kahjuks samuti, et kõigepealt lubatakse ja alles siis mõeldakse. Pikaajalist plaani ja strateegiate analüüsi üritatakse kohandada pildi järgi, kuidas see poliitiliselt sobivana tundub. Samas ei kujundata sageli oma arvamust tegelikkuse järgi. Mina isiklikult sellist lähenemist ei toeta," ütles ta.

TREV-2 Grupi juhi teatel peaks teehoiu ja -ehituse puhul aluseks võtma, kuidas muutub Eesti teede olukord ajas – kas me suudame teid taastada või investeerida taastamisse sama palju, kui teed iga aastaga amortiseeruvad. Selle alusel tuleks hinnata, kas seaduses sätestatud 75% piirmäär on õige või vale.

"Just selged kalkulatsioonid peavad olema otsuste aluseks. On vastuvõetamatu, et valitsusvahetuse ja uue koalitsiooni tulekuga tehakse nii kardinaalseid muutusi ilma laiapõhjalise diskussioonita. Muidugi on poliitiliste valikute tegemine täiesti loomulik, kuid ka need peavad olema tehtud kaalutletult," lisas ta.