Helsingi linn on siiani hoidnud oma linnaplaneerimises kõrghoonete puhul võrreldes Tallinnaga „madalat profiili“. Nüüd aga plaanitakse põhjanaabrite pealinna ehitada kaks kõrghoonet.
Helsingi linnavalitsuse ehitusosakond andis loa ehitada Kalasadama piirkonda uue kaubanduskeskuse ja kaks tornelamut, mille kõrgus on 131,7 meetrit. Elamud on 36 ja 32 korruselised ning kokku on mõlemas tornis 521 korterit. Ühte torni on arvestatud ka bürooruumid ja kaubanduspinnad.
Tornide ehitamisel peetakse väga oluliseks just struktuuride tugevust ning ohutust. Tornide ehitamisel kasutatakse karastatud struktuure, kuna need asuvad piirkonnas, kus on pidevalt tugevaid tuuli. See looduslik tingimus seab ehitisele väga palju erinevaid ehituslikke turvanõudeid.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Hoonete fassaadide puhul on arvestatud ümbruskonnaga. Hoone lääneküljel on valdavalt tööstuspiirkond ja idaosas mere piirkond. Sellest tingituna on ühel pool kasutusel rohkem kivi- ja teisel pool klaasfassaadi.
Autor: Ehitusuudised.ee toimetus
Seotud lood
Iga tugevama vihmasaju järel kordub tuttav pilt: tänavad muutuvad ajutiselt jõgedeks, ristmikud jäävad vee alla ning liiklus on häiritud. Tartu ja Tallinn on viimastel aastatel kogenud üleujutusi korduvalt. Ka mujal Eestis on tugevad vihmasajud põhjustanud ulatuslikke kahjustusi – näiteks purunesid hiljuti Valgamaal Tõrvas kaks paisu. Enamasti peetakse üleujutuste põhjuseks erakordset ilma, kuid tegelikult peitub suurem probleem linnaruumi arengus ja vananenud sademeveetaristus.