Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Soome Lemminkäinen võttis kasutusele eestlase loodud eelarvestusprogrammi
Soome ehituskontsern Lemminkäinen läks üle eelarvestusprogrammile, mis on loodud Soomes tegutseva eestlasest ettevõtja Valeri Tiigile kuuluva Mercus Software poolt.
"Lemminkäinen otsustas jah võtta meie programmi kasutusele või õigemini võtta ta kasutusele uuesti ja laiemalt," ütles Mercus Software Ltd omanik Valeri Tiik Ehitusuudistele.
"2000ndate alguses tuli meie kliendiks Tekmanni OY meile kliendiks. Kui Lemminkäinen ostis Tekmanni, sai juriidiliselt Lemminkäisest meile klient," selgitas Tiik. Tol korral ametlikult Mercuse teenusest loobuti, kuna kasutati sakslaste ülemaailmselt tuntud ja laialt levinud SAPi.
Selle aasta kevadel viis Soome Lemminkäinen läbi põhjaliku uuringu, milline eelarvestamise programm on ehitusettevõttele parim valik.
Artikkel jätkub pärast reklaami
"Kui meiesugust firmat hakatakse võrdlema maailmatasemel firmaga (SAP - tegutseb 130s riigis, ca 251 000 klienti - toim), siis meie peame olema tast 10 korda paremad, et meid võetaks tõsiselt," kommenteerib Tiik uuringu tulemusi.
"Tuleb meelde vördlus, et nõuka ajal liidu koondisse pääsesid need, kes olid mitmeid kordi paremad kui Venemaa enda koondislased," lisas Tiik.
Tiiki hinnangul tagas Mercuse edu see, et projektijutimise ja haldusprogrammi väljatöötamisel alustati eelarvestamisest. Lisaks piloteeris Lemminnkäinen Mercuse programmi umbes pool aastat enne otsuse vastuvõtmist.
Eesti Eesti Elektritööde Ettevõtjate Liit (EETEL) sõlmis Soome ettevõttega lepingu tuua Eestisse tarkvara, mis lihtsustab eelarvestamist ja vähendab majandusriske.
Olen Soomes elanud peaaegu 24 aastat ja jõudnud järeldusele, et on aeg jagada oma kogemusi. Sest alles nüüd on Eesti ettevõtetes hakatud mõtlema efektiivsusele.
Logistika- ja tootmishoone kavandamisel pööratakse palju tähelepanu laadimissüsteemidele, tööstusustele, automaatikale ja seadmetele. Vähem mõeldakse aga siseustele, kuigi just neist liiguvad töötajad, kaubaalused, kärud ja tõstukid päeva jooksul sadu kordi. Kui uks pole suureks koormuseks mõeldud, annab see varem või hiljem tunda, selle liikumine muutub ebamugavamaks, uks vajab sagedamini remonti ning kasvavad hoolduskulud.