Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kas sul tellimus on? Ei ole? Siis sõida kuu peale!
Olen Soomes elanud peaaegu 24 aastat ja jõudnud järeldusele, et on aeg jagada oma kogemusi. Sest alles nüüd on Eesti ettevõtetes hakatud mõtlema efektiivsusele.
Eestis on mulle kõige suurem üllatus olnud see, et kui peatöövõtja tahab saada pakkumist alltöövõtjalt, küsib viimane kõigepealt: aga kas sul tellimus juba on? Ja kui seda õnnetut tellimust veel ei ole, saadab ta peatöövõtja kuu peale. Tule tagasi siis, kui sul tellimus juba on.
See tähendab: alltöövõtja paneb peatöövõtja seisu, et see peab justkui alltöövõtja eest otsustama, kuidas too selle alltöövõtu teostab. Absurd. Loomulikult annab peatöövõtja pakkumise oma kliendile, loomulikult peatöövõtjal peavad olema vahendid alltöövõtu mahu hindamiseks, ja seda ta ka teeb.
Kala mädaneb peast. Eestis on 213 peatöövõtjat. Käib meeletu rebimine, kes projekti saab. Kui tehakse pakkumine tellijale, korrutatakse arvutatud projekti hind 0,7ga. Käivitub ahelreaktsioon: peatöövõtja saab kaasata oma projekti ainult sellise alltöövõtja, kes mahub tema arvutuse raamidesse.
Eestis on 4438 alltöövõtjat. Loomulikult leidub meeleheitel ettevõtteid, kes eluspüsimise viimase võimalusena töösse viskuvad – järsku kuidagi õnnestub! Nii käib see alltöövõtja töömeetodite, aja kasutamise ja töövahendite puudulikkuse pärast.
Puhas ei ole ka tellija. Praegu on suurim tellija riik. Elari Udam (Riigi Kinnisvara AS) teab täpselt, kus on probleem. Soovin kogu südamest, et Udamil õnnestub seadusandjale teed näidata.
Minu kogemuse kohaselt on kahte tüüpi tellijaid: need, kes on ehitatava objektiga seotud kogu äritegevuse ajal, ja need, kes garantiiaja järel käed ettevõtmisest puhtaks pesevad. Esimesed suhtuvad projekti heaperemehelikult ja panustavad algusest peale objekti püsimisse.
Võetakse järgmine, aga kes maksab? Teise kategooria puhul on tegemist tellijaga, kes saab aru, et saadud pakkumine on alahinnatud. Soomes selline tegelane vaid kontrollib, kas töö sooritava osapoole majanduslik tase on selline, et ta peab projekti aja vastu või ei. Ja kui peab, siis las kannatab, ise süüdi, õppigu arvutama.
Eestis on vist teisiti – pankrotti läinud töö tegija asemele võetakse järgmine, ja kui seegi kukub, võetakse taas järgmine, küll objekt ükskord ikka valmis saab. Aga millise hinnaga ja kes maksab?
Niisiis tuleb kaks asja korda saada. Seadusandja, kuulake, mis on Udamil öelda. Alltöövõtjad, tehke oma asjad korda.
Seotud lood
Soome ehituskontsern Lemminkäinen läks üle eelarvestusprogrammile, mis on loodud Soomes tegutseva eestlasest ettevõtja Valeri Tiigile kuuluva Mercus Software poolt.
9. mail toimuvas meistriklassis tehakse praktiliselt läbi erinevaid juhtimistehnikaid, mis annavad kiireid tulemusi ressursse raiskavate tegurite leidmisel, aitavad neist hoiduda ning juhtida tulemuslikumalt protsesside ja kogu ettevõtte kasumlikkust. Meistriklassi viib läbi Eesti üks parim ning tunnustatuim juhtimiskonsultant Jari Kukkonen.
Ehitusuudised.ee toob välja aprilli kuu lugejate lemmikumad artiklid, mis tekitasid kõneainet, arutelu ning mida jagati ka teiste lugejatega.
Kaabli puhul vaadatakse tavaliselt selle ristlõiget, isolatsiooni, voolutaluvust ja muid tehnilisi näitajaid, ent märkamata jäetakse oluline omadus, mida pole välimuse järgi võimalik hinnata. See on kaablisoone lõõmutus ehk kuumtöötlus, mis mõjutab otseselt kaabli painduvust paigaldamisel.
Hetkel kuum
Enimloetud
1
2
Lisatud Krulli kvartali ülevaatlik 4-etapiline ehitusvisuaal kuni aastani 2034. Uuri, mis neil seal on veel plaanis
Viimased uudised
Intervjuu Eesti Varude Keskuse juhiga
Üritused
Hetkel kuum
Lisatud Krulli kvartali ülevaatlik 4-etapiline ehitusvisuaal kuni aastani 2034. Uuri, mis neil seal on veel plaanis
Vaata galeriid hoonete avamisest!
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Ehitusuudised esilehele