Keskkonnaministri Keit Pentus-Rosimannus toob välja, et Riigikohtu kriitiline otusus keskkonnaatasude kiire tõusu osas on loodusele kahjulik. Minister ministeeriumi tegevuses viga ei näe.
2Kohtu seisukoht on väga värske ja töötame kõiki kohtu seisukohas toodud detaile läbi, et lahendus välja pakkuda. Ka ehitusmaavarasid kaevandavate ettevõtjatega on varsti kohtumised, et edasine rahulikult läbi arutada," ütles minister.
"Riigikohus on nõustunud, et keskkonnakaitse on kaalukas eesmärk ja et siht suunata ettevõtjaid loodusressursse säästvalt kasutama tuleneb põhiseaduses sätestatud keskkonnakaitselistest eesmärkidest. Kuna aga 2009. aastal kehtestati majanduskriisi oludes suhteliselt madalad keskkonnatasud ja fikseeriti nende suurus aastate kaupa kuni aastani 2015, on see loonud olukorra, kus sedavõrd pikaks ajaks ette määratud tasusid kohtu seisukoha kohaselt enam muuta võimalik ei ole. Keskkonna jaoks on see paraku selgelt ebaõiglane, sest intensiivistuva kaevandamise tulemusel tekitatakse iga aastaga elukeskkonnale suuremat kahju ja koormust," märkis Pentus-Rosimannus.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Seotud lood
16. detsembril tegi Riigikohus otsuse, mille kohaselt tunnistas põhiseadusega vastuolus olevaks keskkonnatasude tõusu varem kavandatust kiiremas tempos.
Riigikohtu otsus tunnistada kehtetuks kevadine keskkonnatasude järsk tõus tähendab umbes 4,8 miljoni euro tagastamist ettevõtjatele. Firmajuhid loodavad edasist koostööd valitsusega parandada.
Rääkides Eestis valmivate kvaliteetsete uste ja akende tootmisest, ei saa üle ega ümber Haapsalu Uksetehasest. Ent pea 35 aastat järjepidevalt tegutsenud ettevõtte suund oleks võinud olla ka muu, sest esimese tootena valmistati tehases hoopis täispuidust kirst, mis tellimustööna Žiguli 09 katusel Soome sõidutati.