Suur tükk ajab riigil suu lõhki

Riigikohtu otsus tunnistada kehtetuks kevadine keskkonnatasude järsk tõus tähendab umbes 4,8 miljoni euro tagastamist ettevõtjatele. Firmajuhid loodavad edasist koostööd valitsusega parandada.

Ken Rohelaan

Keemiatööstuse liidu tegevdirektor Hallar Meybaum peab keskkonnatasude määradega seotud riigikohtu otsust õiglaseks ja arvab, et valitsus peaks seda aktsepteerima. “Keskkonnatasud ei tohiks järsult tõusta, kuna need ei ole kindlasti esmane hoob, mis sunnib heitmeid vähendama, ” selgitas liidu juht. “Tõhusam hoob on Euroopa Liidu seadusandlus ja kliimapoliitika ning eriti tööstusheitmete direktiiv, mis sunnib ettevõtteid kasutama parimat võimalikku tehnikat. Neid investeeringuid, mida põlevkivitööstus on teinud, paraku ei suudeta või ei taheta näha.”

Valitsusel peaks tema sõnul olema väga selge keskkonnatasude kontseptsioon, kus võetakse arvesse ka sotsiaalmajanduslikku aspekti. “Kui räägime näiteks põlevikivisektorist, siis nähakse vaid selle negatiivset mõju. Aga milline on selle positiivne mõju, seda ei soovi või ei oska keegi näha. See jääbki arusaamatuks,” lisas keemiatööstuse liidu juht.

Valitsus ei peaks keerutama. 2016. aasta keskkonnatasude eelnõu peaks Meybaumi sõnul valmima järgmisel aastal. “Ettevõtted tahavad pikalt teada, aga tänapäeval on väga keeruline majandusolukord. Väga raske on ka valitsuse poolelt neid tasusid prognoosida. Selleks peaks tegema põhjapanevaid uuringuid,” rääkis Meybaum. “Soovime, et tööstus jätkaks, aga kui valitsus seda ei soovi, siis peab ta seda selgelt välja ütlema, mitte keerutama. Aus sõnum oleks riigimehelik.”

Meybaumi sõnul toob ajavahemik 2016–2020 väga palju ebamäärasust, teadmata on, kui paljud tasud suurenevad.

Meybaumi teatel on nad ühe osapoolena küll kaasatud keskkonnatasude raamkava koostamisse, kuid keskkonnatasude ja ressursimaksude aluseks peaksid olema uuringud, kui palju suudetakse maksta, kuhu läheb raha ja kuidas keskkonnakahju hüvitatakse.

“Tegelikult on vaja mitte raamkava, vaid uut keskkonnatasude kontseptsiooni, mis põhineb uuringutel. Uuringusse peaks olema kaasatud tööstus ja see peaks olema saanud heakskiidu valitsuselt,” täpsustas alaliidu juht. “Kuni seda ei ole, peaksid keskkonnatasud jääma 2012. aasta tasemele.”

Raha saamiseks tuleb teha avaldus. Keskkonnaministeeriumi keskkonnakorralduse osakonna nõuniku Aire Rihe sõnul on ettevõtetele tagastatav summa hinnanguliselt 4,8 miljonit eurot.

“Ettevõtted, kes soovivad tasu tagastamist, peavad esitama uuesti deklaratsioonid 2013. aasta tasumäärade alusel,” ütles Rihe. “Pärast deklaratsiooni parandamist kontrollib muudatuste õigsust keskkonnaamet ja enammakstud summa kantakse 30 päeva jooksul ettevõtte ettemaksukontole.”

Rihe sõnul kehtivad 2015. aastani tasud, mis on kinnitatud majanduskriisi ajal ehk 2009. aastal. “2016. aastast kehtima hakkavate tasude osas räägime ettevõtjatega läbi. Oluline on, et keskkonnatasud, mis maksumaksjatele kuuluva maavara kasutamise ja kaevandamise eest ettevõtjatel tasuda tuleb, oleksid õiglased ja arvestaksid vajadust kompenseerida elukeskkonnale tekitatavat kahju,” täpsustas Rihe. Riigikohtu otsuse järgi peab riik maksma vastavalt ettevõtete taotlustele tagasiulatuvalt üle esialgse määra küsitud tasusid, mida nõuti alates 1. aprillist 2013.

Valitsus muutis tänavu 12. oktoobril vaidlusaluseid määruseid, millega tõsteti vee erikasutusõiguse tasumäärasid alates 1. aprillist 2013, 1. jaanuarist 2014 ja 1. jaanuarist 2015. Enne muudatusi pidid kaevandamistasud määruse järgi alates 2013. aastast tõusma kõige enam umbes 5% võrreldes eelmise aastaga, viie maavaraliigi puhul tõusnuks tasu alles 2015. aastast. Muudatuse järel tõusnuks alates 1. aprillist 2013 paljude maavarade kaevandamisõiguse tasumäärad aastas 20%.

Pani osa tööstureid halvemasse olukorda. Mäetööstuse ettevõtete liitu, ehitusmaterjalide tootjate liitu, turbaliitu ja keemiatööstuse liitu esindanud õiguskantsler Indrek Tederi taotluse järgi seadsid uued tasumäärad kaevandamislubade ja vee erikasutuslubade omajad halvemasse olukorda võrreldes vanade tasumääradega.

Riigikohtu otsuse järgi riivab juhtumi puhul ettevõtlusvabadust olukord, kus avalik võim muudab ettevõtlusega tegelemise tingimusi ebasoodsamaks.

Suur tükk ajab riigil suu lõhki

Seotud lood

Hetkel kuum

Enimloetud

Viimased uudised

Üritused

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga