Kogu Euroopas aina populaarsemaks muutuv kipsipõhine põrandavalamismeetod on jõudnud ka Eestisse. Uudne segupõrand sobib kasutamiseks siseruumides nii uutel kui ka renoveeritavatel ehitusobjektidel ning omab harjumuspärase betoonpõranda ees suuri eeliseid
„Tegemist pole lihtsalt kipsiga, vaid kipsi sisaldava eriti tugeva ja vastupidava põrandaseguga, mis tänu oma väiksele kihi paksusele ja kergusele on edukalt kasutatav näiteks puumajades ja puidust vahelagedega hoonetes,“ räägib Kipsvalu OÜ juhatuse liige Riido Tohver.
Kipsvalu on betooniga võrreldes oluliselt kergem ja õhem, parema heliisolatsiooniga, kõrgema sooja-erijuhtivuse ning surve- ja paindetugevusega. Lisaks on materjal allergeenivaba, tugev ja kulumiskindel ning kiire kuivamisajaga.
„Kipsvalu sobib ideaalselt renoveeritavate objektidele, kus on soov põrandakütte paigaldamiseks, kuid esitatud nõuded ei luba põrandat väga paksuks valada. Muuhulgas on kipsivalu erikaal betoonist ka 20-30% väiksem,“ selgitab Tohver.
Lisaks omadustele on kipsivalu suureks eeliseks ka selle valamine, sest betoonisegu suure „londi“ asemel tuuakse segu läbi õhukese vooliku tuppa, kus võivad olla juba seinad krohvitud või tapeet pandud. Töö kulgeb kiirelt ja puhtalt: 70 m2 põranda valamine võtab aega umbes ühe tunni.
„Ehitus on alati pingeline ning ajalised nihked töödes on tavalised, meie pakume aga ideaalset võimalust jõuda ehitusega uuesti graafikusse,“ ütleb Tohver ja lisab, et kipsivalu põrand on kõndimiskuiv juba järgmisel päeval, kolme päeva möödudes täielikult koormatav ning veel mõne päeva möödudes võib juba alustada põranda kütmisega.
Kipsivalu on sobiv tänu oma tugevusele ja kulumiskindlusele, kõrgele surve- ja paindetugevusele ning looduslikkusele lisaks kodudele ja kontoritele ka ühiskondlikesse hoonetesse, lasteaedadesse ja koolidesse.
Kipsivalu on oluliselt tugevam kui tavapäraselt ehitusel kasutatav betoon C20/25. Kui betoonpõrand eraldab allergeenset tolmu kogu oma eluea vältel, siis kipsivalu põrand on tolmuvaba ning sobib seetõttu ideaalselt allergikute ja väikelastega kodudesse. Kipsivalu segul on nii IBR (Institut für Baubiologie Rosenheim) rohelise märgi sertifikaat kui ka CE märgistus, mis tähendab, et segu on keskkonnasõbralik, vastates ka kõige rangematele saastenormidele ning alati kindla koostise ja kvaliteediga.
Kipsipõranda ökoloogilisus on märgatav ka küttekulude vähenemise näol – tänu kipsivalupõranda betoonist paremale soojusjuhtivusele jaguneb seal soojus ühtlaselt ning reageerib kiiresti ka järskudele ilmastikumuutustele.
Kipsivalupõrand tagab hoone tervisliku sisekliima. Paneelmajades on sageli probleeme helipidavusega, mis on aina tõsisem mure tänapäeva kiire ja mürarikka elu juures. Kipsivalu summutab väga edukalt müra, vähendades konstruktsiooni sammumüra läbilaskvust 35db võrra.
Kipsikihi paksus on põrandakonstruktsioonist sõltuvalt 20-80 mm, tasandussegude puhul alates ühest mm-st. Põrandakütte puhul paigaldatakse kütteallikas põranda sisse, kütteallikana võib kasutada elektrikaableid või põrandaküttetorustikku. Kipsivalu edasine katmine sõltub inimese soovist. Kuna segu on isetasanduv, ei pragune, määri ega kahane kuivades, on tulemuseks ilus sile põrand, mida võib plaatida, värvida, katta laminaadi, parketi, vinüüli või vaibaga.
Põranda katmise eest kipsiseguga maksab tellija täpselt selle koguse eest, mis tema põrandale pannakse. Kuna segu valmistatakse kohapeal seguautos, et teki materjali üle- ega puudujääke.
„Meie pumpamisseadmetega on kipsivaluga võimalik katta nii suuremaid kui ka väiksemaid pindu. Kipsisegu võib pumbata otse betoon- või õõnespaneelidest põrandale, küttetorustikuga varustatud pealisvaluks, ujuvaks konstruktsiooniks näiteks puittkonstruktsiooni või isolatsioonikihi peale,“ loetleb Tohver. „Isetasanduv ökoloogiline põrandasegu on praktiline, majanduslikult mõistlik ja kiire lahendus.“
http://www.youtube.com/watch?v=ZpGUBe-Mmzo
Artikli ilmumist toetas Kipsvalu OÜ
Seotud lood
Tallinna Tehnikaülikool, Kliimaministeerium, EKVÜ ja EEL korraldavad järjekorras 11. Teadmistepõhise ehituse konverentsi. Konverentsi peaesinejad, Eero Lunden ja Miimu Airaksinen Soomest, lahkavad ehitussektori vastutuse teemat kliimamuutustega toime tulekul arhitekti ja kinnisvaraarendaja vaatest.
Enimloetud
3
Juht: ajatatud maksuvõlg on ka üks võimalik viis parandada ettevõtte likviidsust, isegi kui see on kallis viis
6
Projekteerimishanke eeldatav maksumus on 19 miljonit eurot + KM.
Viimased uudised
Projekteerimishanke eeldatav maksumus on 19 miljonit eurot + KM.
Hetkel kuum
Juht: ajatatud maksuvõlg on ka üks võimalik viis parandada ettevõtte likviidsust, isegi kui see on kallis viis
Eesmärk on saada Euroopa juhtivaks jätkusuutliku ja multimodaalse taristu rajajaks ning hooldajaks
Tagasi Ehitusuudised esilehele