Ärimees kaalub hoolikalt oma otsuseid, sest tema ju vastutab iseenda ees. Poliitikul seevastu, eriti meie riigis, vastutust samahästi kui ei ole. Kas me ikka soovime, et tegus inimene muutuks mõtlemisvõimetuks tüübiks, kes liigutab oma suud ja käsi nii, kuidas isakesed ülevalt käsivad? Ja kas ärimees saab lõpetada omakasupüüdliku mõtlemise, kui on poliitikuks hakanud?
Poliitik kulutagu teiste raha teistele (kõige ebaefektiivsem tegevus majandusteooria järgi), ärimees aga kulutagu oma raha iseenesele (tulemusrikkaim tegevus).
Pealegi, kes siis riiki üleval peaks, kui ärimehed poliitikuteks hakkaksid? Keegi peab ju poliitikute tehtud otsused kinni maksma. Riik püsib ettevõtlusel, mis maksab riigi ülalpidamiseks raha. Eesti avaliku sektori töötajaskond on niigi suur, lisaväärtust toodavad nad vaid protsendi jagu.
.Raivo Heina teisi argumente, miks ei peaks ärimehed politiikas oma käsi ja nägu määrima, loe tänase
Äripäeva paberväljaandest