28. august 2013

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Eesti Arhitektide Liit ning Eesti Planeerijate Ühing toovad ühispöördumises justiitsministeeriumile välja mitmed vastuolud ja probleemsed kohad soovitusega tungivalt neid eelnõusid praegusel kujul mitte vastu võtta.

Valdkonna erialaühenduste hinnangul on justiitsministeerium teinud olulise vea, käsitledes valdkonna spetsialiste kodifitseerimisprotsessis huvigruppidena, mitte asjatundjatena.

 Eesti Arhitektide Liidu esimees Peeter Pere sõnul on justiitsministeeriumi poolt seatud suunas liikumine luua õiguskindlust ja -selgust väga vajalik, kuid valminud eelnõud ei vasta sellele eesmärgile ja tekitavad sama palju probleeme kui täna kehtivad seadused. Sama kinnitab ka Eesti Planeerijate Ühingu esimees Johann-Aksel Tarbe, kes toob markantse näitena välja veel ühe asjaolu: "Planeerimisseaduse eelnõu järgi viiakse küll olulise ruumilise mõjuga objektile (prügila või ohtlik ettevõte vms) sobivaima asukoha leidmiseks läbi eelvalik, kuid see võib toimuda sisuliselt kabinetivaikuses, avalikku arutelu ei peeta vajalikuks." Üks suur viga on erialaliitude arvates läbivate põhimõtete ja eesmärkide puudumine kogu valdkonnas, nii planeerimises kui ka projekteerimises ja ehituses.

Planeerimisseaduse eelnõus on näiteks toodud välja hulgaliselt positiivseid eesmärke (elukeskkonna parendamise põhimõte, otstarbeka, mõistliku ja säästliku maakasutuse põhimõte jne), kuid ehitusseadustiku eelnõus pole  arvestatud.

Uue ehitusseadustiku järgi peetakse oluliseks peamiselt ehitiste ohutust. Sellised põimimata seadused üheskoos loovad kodanikele ootusi terviklikust elukeskkonnast planeerimisseaduse alusel, kuid mida pole võimalik õiguspäraselt ellu viia ehitusseadustiku alusel.

 Teise suure puudusena näevad erialaühendused seda, et planeerimisseaduse eelnõu kohaselt hakkab kogu valdkonnas riigi või riigipoolse nõustamisega tegelema siseministeeriumi juhend.

Eraialiidud tõstatavad probleemi - kuidas saab juhendi käest küsimusi küsida või kuidas staatiline juhend saab jooksvaid probleeme lahendada. Arhitektide ja planeerijate arvates tuleb luua valdkonda koordineeriv institutsioon, kus probleeme  lahendab piisav hulk erialaspetsialiste. See loob võimaluse riigi, kohalike omavalitsuste ja kodanike vaheliseks infovahetuseks ning vähendab ülemäärast bürokraatiat ja ebapädevaid otsuseid.

 Esitatud eelnõus ei ole ka paljud mõisted arusaadavad ja ühtsed (näiteks pole “ehitise” definitsioonist võimalik üheselt aru saada – sellest võib välja lugeda, et ehitis on ka auto või puuriit), märgivad liidud. Eesti Arhitektide Liit, Eesti Planeerijate Ühing, Eesti Maastikuarhitektide Liit, Eesti Sisearhitektide Liit, Linnalabor, Eesti Arhitektuurikeskus, Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuri teaduskond ning Tallinna Tehnikakõrgkooli arhitektuuri ja keskkonnatehnika teaduskond pole praegusel kujul esitatud planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku vastuvõtmise poolt ja soovitavad korraldada eelnõu terviktekstide kirjutamise ja üldmõistete defineerimise nii, et selles töös osaleksid juristide kõrval ka valdkonna asjatundjad.