Miks on Eesti ehitiste kvaliteet nõrk?
Ehitusuudised.ee vahendas sel nädalal rahandusminister Jürgen Ligi arvamust, kus minister väidab, et Eesti ehitiste buumiaja nõrk kvaliteet inimesed ära hirmutanud. Ehitusuuudiste toimetus palus ministril oma väidet selgitada. Loe kas saad küsimusele konkreetse vastuse.
II kvartali riigi majandustulemusi kommenteerides ütles minister Ligi, et kõige nõrgema sektorina paistab silma ehitus, mille nõrk tulemus seotud tema sõnul ehitiste kehva kvaliteediga ning buumiajal ehitatud mittekvaliteetsete ehitistega on inimesed ära hirmutanud.
Et väide ei jääks "õhku rippuma", otsustas Ehtiusuudiste toimetus ministril oma väidet selgitada. Selleks saatsime järgmised küsimused:
1. Millisele statistikale toetudes väidate, et Eesti ehitiste kvaliteet on nõrk ning see on mõjutanud inimeste ostuotsuseid?
2. Mida soovitate olukorra parandamiseks ehitussektorile?
3. Eesti ehitussektor on suures sõltuvuses riigi tellimusest. Kui palju kavatseb riik investeerida uutesse objektidesse järgneval kahel aastal?
4. Nurjunud ehitusprojekt algab tihtipeale mittekvaliteetsest hankest. Mida kavatseb Rahandusministeerium ette võtta lähiajal, et parandada riigihangete läbiviimise kvaliteeti?
Paraku ei õnnestunud toimetusel otse ministri arvamust saada. Küll aga saime vastuseks Rahandusministeeriumi selgitused. Loe, kas saad vastuse küsimusele, miks on Eesti ehitiste kvaliteet nõrk.
Järgneb Rahandusministeeriumi selgitus
"Nimelt selgub konjunktuuriinstituudi küsitlusest, et nii tööstuses kui ehituses on vähene nõudlus konkurentsitult suurim ja süvenev takistus äritegevuse laiendamisel. Ehituses on selle olulisus küll oluliselt madalam kui kriisi põhjas 2009-2010, kuid selgelt kõrgem võrreldes näiteks buumieelse 2003, aastaga, kui nõudlus hakkas kasvama. Lisaks näitab viimastel kvartalitel nõudlusprobleem taas süvenemise märke."
"Väide, et „nurjunud ehitusprojekt algab tihtipeale mittekvaliteetsest hankest“ ei ole sellisel kujul üheselt mõistetav. Ehitushankele eelneb projekteerimishange ning selle tulemustega peab ehitaja tutvuma enne kui ta pakkumise teeb. Kui projekt on mittekvaliteetne, siis pakkuja ei peaks üleüldse pakkumist esitama ja peaks hoopiski suunama hankijat, et hankija peab hanke alusdokumentides muudatusi tegema ja alles siis saab pakkumisi esitada. Ehk olukorras, kus ehitaja esitab pakkumuse ja nõustub oma allkirjaga, et ta on tutvunud kõikide dokumentidega ja on nendes esitatuga nõus ning nende alusel esitab pakkumuse, siis ei saa ju rääkida, et hange oli ebakvaliteetne."
"Riigihangete kvaliteeti püütakse ELi liikmesriikides tõsta muuhulgas ka kompetentsikeskustega. Eesti riigil on selle jaoks RKAS. RKASe hankedokumendid on koostatud professionaalselt ning vaidlusi on vähe."
"Riigi kavandatud investeeringutest 2013. aastal leiab ülevaate eelarve seletuskirjast, alates lk 50 (http://www.fin.ee/doc.php?108105)"
