Statistikaameti värkse analüüs toob välja, et ehitussektor veel kasvumärke ei näita, olles teist kvartalit järjest languses.
Teist kvartalit järjest oli languses ehitustegevus, kus erasektor ei suuda kompenseerida valitsussektori vähenenud nõudlust. Eluasemeinvesteeringud näitavad siiski kasvumärke, seisasb kirjas Rahandusministeeriumi kommentaaris Statistikaameti poolt avaldatud II kvartali majandustulemustele.
"Statistikaameti esialgsel hinnangul Eesti majanduskasv teises kvartalis veidi kiirenes. Aastases võrdluses kasvas SKP 1,3 protsenti ja esimese kvartali suhtes 0,1 protsenti. Kiiremat kasvu hoiab tagasi endiselt nõrk nõudlus nii sise- kui välisturul," märgib Rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütik Madis Aben.
Abeni sõnul oli Eesti majandususaldusindeks teises kvartalis võrreldes esimesega pisut madalam, mida mõjutas oluliselt ehitussektori süvenev mure vähese nõudluse pärast.
Artikkel jätkub pärast reklaami
"Vaatamata sellele SKP kasvutempo ei aeglustunud võrreldes esimese kvartaliga. Majanduskasvu vedas välisnõudluse toel tööstussektor, kus tugeva panuse andsid töötlev tööstus ja energeetika," märkis Aben.
Kasv jätkus ka eksportivas teeninduses nagu logistika ja turismindus. Siseturule orienteeritud tegevusaladest läks hästi kaubandusel ning info- ja sidesektoril.
Seotud lood
Suurbritannias aastatel 1970–1994 läbiviidud ehitusuuringust, milles analüüsiti hilinemiste ja eelarve ületamiste põhjuseid, selgus, et 40% ootamatutest hilinemistest ja lisakuludest olid seotud geotehniliste oludega. Ehitaja vaates tõusetub küsimus: mis saab siis, kui tegelik kohapealne geotehniline olukord osutub arvatust keerulisemaks?