Ärikinnisvara turu seis positiivne, aga pidu veel pole

“Jõulist arengut, et tekiks oluline juurdekasv, ei ole näha,” selgitas Tinno. “Samas ei ole näha ka seda, et majanduses tuleksid järsud hüpped, mis viiksid olukorra jälle tasakaalust välja,” selgitas ta. Tinno ennustas, et lähiaastatel on tõenäoline sarnases tasakaalustatud arengutempos kulgemine nagu viimased paar aastat.

Ehitatakse vastavalt tellimusele.

 Büroohoonete tekkimise esimese lainega – aastani 1999 – sai Tallinn äripindasid vaid 129 000 ruutmeetrit, sellele järgnenud teine laine aastatel 2000–2003 tõi juurde pisut alla 100 000 ruutmeetri. Suurem osa Tallinna praegusest büroopinnaturust kujunes Colliersi andmetel aastatel 2004–2008, mil tuli juurde üle 308 000 ruutmeetri pinda. Võrreldes selle ajaga olid näiteks järgmised kolm aastat kolmandiku võrra tagasihoidlikumad: 2009–2012 lisandus vaid 109 000 ruutmeetrit.

Pärast 2008 aastat ehitatud äripindadest on Tinno sõnul enamus n-ö built-to-suit projektid ehk ehitatud kellegi tellimusel vastavalt vajadusele. Tema hinnangul jätkab praegune äripindade turg kasvu samal põhimõttel. Suurel osal valmivatest pindadest on üürnik juba teada.

Tinno sõnul tuleb küll uut pinda pidevalt juurde ning toimub loomulik pinna uuenemine, kuid tegemist on pigem üksikute ja väiksemate projektidega. “Kogumahu mõttes see pilti väga palju ei mõjuta ega muuda,” lisas Tinno.

“Seda riski ei taha keegi võtta, et lihtsalt hoone valmis ehitada ja siis oodata, kas leiab üürnikke,” ütles Tinno. “Meil on nii väike turg, et ühe korraliku suurusega ärihoone osakaal koguturust võib olla päris märkimisväärne,” selgitas ta.

Kuidas läheb A-, B-, ja C-klassi büroohoonetel, loe pikemalt Äripäeva 12. augusti paberlehest.