Kaitseväe lahingukooli uue hoone ehitab valmis Nordecon. Uue hoone ehitustööde maksumus ulatub 5,3 miljoni euroni.
Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste koosseisu kuuluv Kaitseväe Lahingukool asub täna Võru külje all Meegomäe linnakus. Nõukogudeaegsed hooned on amortiseerunud ega vasta õppeasutuse vajadustele: hoonetes pole piisavalt õppeklasse ning majutusruumid jäävad õppuritele kitsaks. Kaitseministeeriumi ja kaitseväe analüüs näitas, et hoonete remontimine ja nende eraldi pidamine pole rahaliselt mõistlik.
Lahingukooli uue hoone rajab ehitusfirma Nordecon, tööde maksumus on 5,3 miljonit eurot. Kaitseministeeriumi andmetes teostas projekteerimistööd Sirkel ja Mall OÜ. ning omanikujärelevalvet teostab Telora-E AS. Ehitustöid alustati maikuus ja lahingukool peaks saama uude majja kolida järgmise aasta suveks.
Lahingukooli uue kasarmu ehitamine on osa kavast koondada kaitseväe väeosad suurematesse ja moodsamatesse linnakutesse. Lähiaastatel plaanitakse sulgeda ka amortiseerunud linnakud Tallinnas Rahumäe teel ja Marja tänaval ning neist väljakolivatele üksustele rajatakse uued kasarmud Ämari, Jõhvi ja Miinisadama linnakutesse.
Artikkel jätkub pärast reklaami
27. juunil asetasid kaitseministeeriumi kaitseinvesteeringute asekantsler Ingvar Pärnamäe ja Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste ülem kolonel Aarne Ermus Võrus nurgakivi Kaitseväe Lahingukooli uuele elu- ja õppehoonele.
Kolmekorruselises hoones saab olema 250 majutuskohta, 13 moodsate õppevahenditega varustatud õppeklassi ja töökohad 32 kaitseväelasele.
Uus hoone asub Kuperjanovi jalaväepataljoni territooriumil, kus lahingukooli jaoks on olemas kaitseväe moodsaim taristu: söökla, varustuslaod, sportimisvõimalused, laatsaret ja töökojad tehnika hooldamiseks.

2 fotot
- Lahingukooli uus hoone
- Foto: Kaitsevägi
Seotud lood
Tänavu 30. tegutsemisaastat tähistav pereettevõte
Tammer OÜ tõenäoliselt ehitus- ja laevatööstuses tutvustamist ei vaja. Ettevõtte arengut on algusest peale vedanud strateegilised investeeringud innovatsiooni, tootearendusse ja töötajatesse, mis on loonud võimaluse koos muutuvate turgude ja tehnoloogiatega kasvada. Kuidas aga sai kohalikust väikefirmast Põhjamaade suurim projektipõhine metallustevalmistaja, mis ekspordib 90% oma toodangust?