Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Ehituse roll majanduskasvus pidurdus järsult
Statistikaamet avaldas I kvartali majanustulemused. Esialgsetel andmetel kasvas Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2013. aasta I kvartalis eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes vaid 1%.
"Eelmisel aastal majanduskasvu vedanud ehituse tegevusala lisandväärtus pidurdus järsult," seisab Statistikaameti teates.
Peamise põhjusena võib näha ehitustööde mahu vähenemist pärast mullu hoonete energiatõhususe tõstmiseks kasutatud CO2 kvoodi müügitulude äratarvitamist.
Negatiivselt mõjutas SKP-d veel ka mäetööstuse ning kinnisvaraalase tegevuse lisandväärtuse kahanemine. Samuti vähendas majanduskasvu netotootemaksude koosseisu kuuluvate aktsiisimaksude laekumiste vähenemine.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Suurimaks majanduskasvu eestvedajaks oli I kvartalis info ja side, kaubanduse ning töötleva tööstuse tegevusala lisandväärtuse kasv. Kaubanduse lisandväärtuse suurenemist toetas jaemüügi kasv.
Logistika- ja tootmishoone kavandamisel pööratakse palju tähelepanu laadimissüsteemidele, tööstusustele, automaatikale ja seadmetele. Vähem mõeldakse aga siseustele, kuigi just neist liiguvad töötajad, kaubaalused, kärud ja tõstukid päeva jooksul sadu kordi. Kui uks pole suureks koormuseks mõeldud, annab see varem või hiljem tunda, selle liikumine muutub ebamugavamaks, uks vajab sagedamini remonti ning kasvavad hoolduskulud.