Ehkki märtsis oli krõbedat öökülma, ei ole meil märtsi algusest saati kütet taga olnud ja seega on küttearve null, võttis värske eramuomanik, ASi Premia Foods juht Kuldar Leis esimese emotsiooni kokku.
"Päeval kütab päike maja soojaks ja kui öösel oli väljas miinus 15 kraadi, siis minu maja ära ei jahtunud, sest akende ja välisseinte soojapidavus on nii hea," rääkis Leis. "Toas seintel olev savikrohv toimib nagu soemüür - päikesesoojus salvestub saviseinas ja öösel õhkab savi sooja välja."
Leis on veendunud, et lähitulevikus on passiivmaja ka Eestis iga teise korralikult ehitatud hoonega täpselt samas hinnaklassis, nii nagu see juba paljudes riikides on. Ta lisas, et lõpuks mängib ruutmeetri hinna juures väga palju see, mida sa sisedisainis kasutad. Seepärast polegi Leis maja siseinterjööris ja viimistlusmaterjalides eksklusiivsust taga ajanud.
Loe põhjalikumat artiklit Premia Foodsi juhi passiivmaja kogemusest ja selle sünnist 24. aprilli Äripäeva paberlehest.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Seotud lood
Eestis on aastaid püsinud arusaam, justkui plaatsoojusvahetid, eriti niiskustagastusega ehk ERV-tüüpi seadmed, ei sobi meie kliimasse. Levinud on hirm, et need külmuvad talvel ja ei ole energiatõhusad. See müüt pärineb ajast, mil turul levisid odavad ristvoolu vahetid, mille kasutegur oli madal ja automaatika olematu. Tänapäeval on see eelarvamus ajale jalgu jäänud.