Lennusadama portfell täienes aasta betoonehitise tiitliga

Vesilennukite angaar on aastatel 1915-1917 projekteeritud ja ehitatud Taani firma Christian & Nielsen poolt, tolleaegsesse Miinisadamasse. Nimetatud õhukene koorik-konstruktsioon on selleaegse raudbetooni teooria ja praktika üks silmapaistvaim saavutus kogu maailmas.

Üheks taastamistööde suurimaks väljakutseks kujunes angaari kuplitesse tekkinud pragude täitmine – konstruktsioonile ohtlike pragude pikkuseks mõõdeti kokku 3,6 kilomeetrit. Kõik praod õmmeldi metallvarrastega kinni ja täideti spetsiaalse seguga. Kuplite alla on lisatud uus raudbetoonkiht, mis on taastanud nende tugevuse.

 „Selles rekonstrueerimistöös on innovatsiooni rohkem kui paljudes uutes ehitistes. Lennusadama angaar näitab hästi betooni pikaealisust ning on betooni kui materjali populariseerijana väga oluline.Ehitajate töö väärib suurt tunnustust,“ märkis žürii. Žürii esimehe Aadu Kana sõnul nimetavad eksperdid vesilennukite angaari restaureerimisprotsessi ehitusalaseks vägiteoks, kuna neid angaare polnud 95 aasta jooksul praktiliselt üldse remonditud ja nende seisukord oli ülihalb.

„Üheks selle meie oludes enneolematu rekonstrueerimisprotsessi eestvedajaks oli Tallinna Tehnikaülikooli professor Karl Õiger, kes on 11 aasta jooksul Lennusadama angaaride uurimise ja rekonstrueerimise võimalikuks saamisega tegelenud,“ märkis Kana.

 Konkursil jagati välja ka eriauhind, mille vääriliseks tunnistati arhitektuurse kontseptsiooni eest Tartu Ülikooli Narva kolledži hoone (Arhitektituuribüroo Kavakava OÜ: Siiri Vallner, Indrek Peil, Katrin Koov). Žürii tunnustas projekti kui parimal moel betooni populariseeriv hoone. „Väga puhtalt lõpuni välja peetud maailmatasemel arhitektuurne kontseptsioon. Kogu hoone on väga betoonilik, ka seestpoolt hästi betooni eksponeeriv. Suurepärane näide hoonest, kus betoon teenib arhitektuuri,“ märkis žürii.

„Aasta Betoonehitis 2012” konkursi žüriisse kuulusid esindajad Eesti ehitusala liitudest: Eesti Betooniühingust – Johannes Pello, Eesti Arhitektide Liidust – Ralf Lõoke, Eesti Ehitusettevõtjate Liidust – Indrek Peterson, Eesti Ehitusinseneride Liidust – Heiki Meos, Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidust – Enno Rebane, Eesti Projektbüroode Liidust – Andres Saar, Aadu Kana, žürii esimees, samuti ehitusajakirjanike esindajad – Eva Kiisler ajakirjast „Ehitaja”, Liivi Tamm ajalehest „Äripäev” ning Soome arhitekt Maritta Koivisto ajakirjast „Betoni”.

 Eesti Betooniühing on betooni kui kodumaise ehitusmaterjali kasutamist edendav ühing, kuhu kuulub 49 ettevõtet, organisatsiooni ja eraisikut.