Eesti arhitektidele teeb tõsist muret projekteerimisteenuste riigihangete rakenduspraktika, kus enamikul juhtudel määravad riigiasutused peamiseks hindamiskriteeriumiks madalaima hinna.
“See on põhjustanud olukorra, kus hanke võitnud projekteerimisettevõtja saab ehitusprojekti küll tehniliselt teostada, kuid talle ei jää võimalust teha tööd tulevase ehitise arhitektuurse kvaliteedi nimel,” sõnab Eesti Arhitektide Liidu aseesimees ning arhitektuurivõistluste ja riigihangete töörühma juht Jaak Huimerind.
Eesti Arhitektide Liidu üldkogu on teinud sellega seoses nii kultuuriministeeriumile, Rahandusministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile kui ka Riigikogu majandus- ja kultuurikomisjonile konkreetsed ettepanekud riigihangete seaduse muutmiseks.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Arhitektid pakuvad välja arhitektuurset osa sisaldavatel projekteerimishangetel (kui ei kasutata ideevõistluse menetlust) võtta üldise tavana tarvitusele väärtuspõhine majanduslikult soodsaima pakkumuse meetod, mille abil tehtava valiku võimalikud kriteeriumid on loetletud riigihangete seaduse § 31 lg-s 4.
Samuti tuleks arhitektide arvates kaaluda riigihangete seaduse muutmist selliselt, et arhitektuuriteenuseid sisaldavate hangete dokumendid tuleb enne hanke väljakuulutamist kooskõlastada Kultuuriministeeriumiga.
“Selle eesmärk on selgitada välja, kuivõrd on tegemist tuleviku kultuuriväärtusega ning ehitatava keskkonna kvaliteeti mõjutava ja arhitektuurset mõõdet hõlmava hankega, “ räägib Jaak Huimerind ning toonitab, et selle hinnangu põhjal tulebki kavandada nii hanke kriteeriumid, korraldus kui ka hindamiskomisjon.
Seotud lood
Eesti perefirma Bauroc, mis on Põhja-Euroopa suurim poorbetoontoodete valmistaja, tuli eelmisel aastal välja uue tooteperega, mille süsiniku jalajälg on raudbetoonpaneelist 10 korda väiksem, kuid ettevõttel on veelgi ambitsioonikam plaan jõuda CO2-neutraalsete või lausa negatiivse jalajäljega materjalide tootmiseni.