Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Ehitusgarantii kaks aastat - on see piisav?
TTÜ ja KredExi uuringu järgi on uutel hoonetel palju probleeme. Üks pakutud lahendusi on garantiiaja pikendamine seniselt kahelt aastalt näiteks kümneni, sest praegune garantiiaeg on ebaproportsionaalselt lühike.
Targo Kalamees Julgelt võib öelda, et praegu nõutav kaheaastane garantiiaeg ei ole hea ehitustava kohase hoone kasutusaja – minimaalselt 50 aastat – tagamiseks piisav. Kui uuringus toodud projekteerimise ja ehitamise kvaliteet on üle kantav korterelamutelt ka teistele hoonetüüpidele, tuleb riigil ehitusvaldkonda suunatavad ressursid üle vaadata.
Tallinna Tehnikaülikooli professor
Ehitusvaldkonna sisulist kvaliteeti ainult juriidiliste õigusaktidega ei paranda. Projekteerimise ja ehitamise kvaliteet peab olema selline, et hoonele saaks anda vähemalt kümneaastase garantii. Sisulise arendustegevuseta on pikem garantiiaeg katteta lubadus.
Toomas RappGarantiiaja pikendamine tooks ehitussektoris kindlasti mingi korrastumise, kuid see poleks tõenäoliselt lahendus.
ASi YIT Ehitus juhatuse liige ja ehitusdirektor
Suur probleem on kaduvad ehitajad ja arendajad, kes lihtsalt oma tegevuse lõpetavad, aga kliendil pole probleemide tekkides enam kellegi poole pöörduda. Oluline on lahendada ettevõtete vastutuse teema tervikuna.Suured ja pikka aega tegutsenud ehitusettevõtted lahendavad klientide probleeme nii garantiiajal kui ka garantiiaja möödumisel praegugi.
Tiit RobenArvan, et praeguses Eesti majandusruumis on see keeruline. Kõigepealt on vaja leida lahendus paljudele teistele kitsaskohtadele. Materjalide ja tehnoseadmete tootjad enamasti üle kahe aastast garantiid ei anna, rääkimata kümnest. Isegi kaks aastat hiljem on keeruline leida üles alltöövõtja ja sundida teda oma ebakvaliteetset tööd parandama. Pika aja jooksul tekib veelgi rohkem vaidlusi sellest, kust läheb piir garantiiprobleemi ja loomuliku kulumise vahel.
ASi Merko Ehitus Eesti juhatuse esimees
Ehituskvaliteedi probleemidest ja ettepanekutest muutusteks loe põhjalikumalt 12. veebruari Äripäeva lisaväljaandest Ehitus.
Autor: Ehitusuudised.ee toimetus
Seotud lood
Eestis on aastaid püsinud arusaam, justkui plaatsoojusvahetid, eriti niiskustagastusega ehk ERV-tüüpi seadmed, ei sobi meie kliimasse. Levinud on hirm, et need külmuvad talvel ja ei ole energiatõhusad. See müüt pärineb ajast, mil turul levisid odavad ristvoolu vahetid, mille kasutegur oli madal ja automaatika olematu. Tänapäeval on see eelarvamus ajale jalgu jäänud.
Enimloetud
Viimased uudised
Käib vilgas töö põhiäri päästmiseks
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Ehitusuudised esilehele