Aaviku sõnul avaldasid mullu olulist mõju ehitussektorile CO2-kvootide müügist rahastatud projektide hanked. "Sel aastal kvootide müügist finantseeritud projektide maht oluliselt väheneb, mis raskendab paljude väiksemate ja keskmiste ettevõtete olukorda," kinnitas ta.
Eelmisel aastal lõppesid Skanskal Eestis mitmed üld- ja taristuehituse suurprojektid. "Siiski oli 2012. aasta Skanska ASile muudatuste aasta. Analüüsides muutunud turuolukorda ning johtudes kontserni pikaajalisest strateegiast, muutsime eelmisel aastal oluliselt Skanska ASi ärifookust," rääkis Aavik. "Ettevõtte tegevuse selgroo moodustavad üld- ja keskkonnaehitus, silla-, pinnas- ja vaiatööd ning kinnisvaraarendus," lisas ta.
Skanska juhi sõnul annavad positiivsed majandustulemused nii Eestis kui Soomes põhjust uskuda, et seni tehtud otsused on olnud vajalikud ning põhjendatud.
"Lisaks üld- ja taristuehitusele ning silla- ja vaiatööde projektidele paneme suurt rõhku omaarendustele. Projekteerimistööd Admiraliteedi ala arendamiseks käivad täisvõimsusel ning just sellel nädalal alustasime Harku järve lähedal arendatava projekti eelmüüki," rääkis Aavik.
Skanska OY presidendi Kenneth Nilssoni sõnul paranesid tulemused võrreldes aasta varasemaga märkimisväärselt. "Kahjumlike projektide arv on vähenenud ning hetkel on kõik meie üksused kasumlikud. Siiski, 2012. aastal tellimuste maht vähenes olenemata faktist, et aasta lõpus saime mõned suured tellimused," rääkis ta.
Nilssoni sõnul keskendub firma sel aastal kahele valdkonnale: kasumlikkus ja turvalisus. "Mõlema puhul oleme astunud olulised sammud juba aastal 2012," lisas ta.
Skanska AS on Skanska Oy tütarfirma, mis on Skanska esindus Eestis. Ettevõte on Eesti üks suurimaid ehitusettevõtteid, mis kombineerib kohalikku kompetentsi rahvusvahelise oskusteabega. Skanska tegutseb erinevatel turgudel nii Euroopas, Ameerika Ühendriikides kui ka Lõuna-Ameerikas. Kontsernis töötab ligikaudu 57 000 inimest ning kontserni 2012.aasta käive oli 132 miljardit Rootsi krooni.
Skanska töötajate arv Soomes ja Eestis oli eelmise aasta lõpus 2861 võrrelduna 3364 inimesega aasta varem.
Seotud lood
Rohesertifikaat on Eestis kinnisvara arendamisel muutumas järjest olulisemaks ning uute hoonete puhul on LEED või BREEAM sertifikaat juba paljudele arendajatele ja investoritele iseenesestmõistetav eesmärk, kuigi tegemist ei ole seadusest tuleneva nõudega, vaid eestvedajateks on ambitsioonikad ja teadlikud kinnisvaraarendajad.