Soome meedias äratab täna tähelepanu Äripäeva eilne kaanelugu Riigikohtu nõudest maksta Soomes töötavate eestlastele sealsete kollektiivlepingute määras, kirjutab Äripäev online.
"Põhimõtteliselt on see Soome firmadele hea otsus," lausus Soome ehitusfirmade liidu tööturujuht Tapio Kari Kauppalehtile. "See on hea ka eestlastest töötajatele. Eesti firmade konkurentsivõimet see muidugi vähendab."
"ELi direktiiv sätestas juba paarkümmend aastat tagasi, et palgad ja kompensatsioonid tuleb tasuda töö tegemise riigi taseme kohaselt," lausus ehitusliidu asejuht Kyösti Suokas Helsingin Sanomatele. Ta lisas, et Riigikohtu otsus toimib siiski Eesti ettevõtetele hirmutavana ja vähendab seeläbi Soome mõistes alapalgatud töö tegemist.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Kari selgitas, et otsus toetab asjaolu, et selgitada Soome turul tegutsevatele ettevõtetele, et mängureeglid on võrdsed.
Lapi Ülikooli tööõiguse professor Seppo Koskinen tõlgendab Eestist saadud teavet ettevaatlikumalt. Tema sõnul juhindub otsus rahvusvahelise õiguse ja Rooma lepingu tõlgendamisest.
Koskineni sõnul võõrasse riiki tööle mineva töötaja töötasu arvestamisel võib kasutada ka ettevõtte residentriigi töötaja palgataset, kui on tegemist lühialalise lähetusega.
Lühiajalisust on Koskineni sõnul raske kindlaks määrata. Sinna võivad kuuluda vahemik mõni kuu kuni pool aastat.
Autor: Ehitusuudised.ee toimetus
Seotud lood
Veetrasside ja -seadmete paigaldusel ei sõltu tulemus ainult materjalidest, vaid ka sellest, kuidas neid päris tööolukordades kasutatakse. Kui erinevad süsteemid ja tootjad objektil kokku saavad, tekivad sageli nüansid, mida standardlahendused ei kata. Sellele vastuseks on terviklahendus, mis ühendab materjalid, tehnilise toe ja praktilised koolitused, kus mängitakse läbi reaalseid tööolukordi.