Hallimäe: raskemad veokid lagundavad Eesti teid

Järgneb Maanteeameti hooldeosakonna juhataja Rain Hallimäe arvamus.

Hiljuti esitas Riigikogu keskkonnakomisjon raporti, mis käsitles raskeveokite täismassipiirangute mõju metsanduse arengule ja keskkonnaseisundile äsja valminud raportis. Antud raport mõjutab ka tuleviku teede arengut. Raportil on raport küll soovitusliku iseloomuga, kuid vajab kindlasti põhjalikku läbitöötamist.

Komisjoni raportis toodi välja ettepanekud, kus lubataks aastaringselt teedele 6- ja enama teljelistele paarisvelgedega veokeid, massiga kuni 52-tonni ning alates 2014. aastast kaaluda 7- ja enama teljelistele paarisvelgedega autodele Maanteeameti lubadega teatud marsruutidel ja talvisel ajal läbikülmunud maapinna oludes kuni 60-tonniste vedude lubamist alates 2014. aastast.

Vajalik on koostada ja realiseerida teede ja sildade investeerimisprogramm aastateks 2014-2020. Raport tõi ka välja , et kuna Maanteeametis kasutatavad projekteerimisnormid ja -juhendid on vastuolulised ja ei kajasta muutunud olukorda, tuleks kaaluda Taanis või Rootsis kasutuses oleva juhendtarkvara eeskujuks võtmise võimalust 2013. aasta lõpuks.

Maanteeameti seisukoht on, et kehtiv tegeliku massi piirang 44 tonni on asjakohased, sest valminud uuringute põhjal ei ole enne teedesse ja sildadesse vajalike investeeringute tegemist võimalik 52- ega 60-tonniseid sõidukeid vabalt teedele lubada.

Kui tehakse poliitiline otsus ja lahendatakse sihtfinantseerimine, on mõistlik alustada põhimaanteede ebapiisava kandevõimega lõikude tugevdamisega, et luua ühendused suuremate teede ja sadamatega. Maanteeamet tunnustab keskkonnakomisjoni soovi raskeveoste nõuete leevendamisega edendada majanduse efektiivsust ning konkurentsivõimet, kuid ei saa jätta tähelepanu juhtimata vajakajäämistele komisjoni ettepanekutes.

Keskkonnakomisjoni soovitused on mõistetavad, kuid alustama peab olemasolevate nõrkade teekatete ja sildade tugevdamise programmi koostamisest ja selle rakendamisest. Kui selline eesmärk püstitatakse, tagatakse programmi pikaajaline finantseerimine ja see toimub oma loogilist rada pidi. Kindlasti ei saa nii, et koostame programmi, kuid finantseerimine on alles Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis otsustamata, teed tugevadamata ning juba järgmisest aastast lubame täismassi suurendada. Läbiviidud uuringutes on toodud välja investeerimisvajadus teede ja sildade tugevdamiseks juhul, kui kehtima hakkaks aastaringne täismassi piirang 52 tonni vabalt kõigile soovijatele. Selleks on vaja 766 miljonit €.

Ellu viimata investeerimisprogrammita satub ohtu nõrkade konstruktsioonidega väiksemate teede säilimine. Veest läbiligunenud savipinnased kaotavad väga kiiresti oma kandevõime omadused ning raskeliiklusest põhjustatud deformatsioonid ei taastu enam endisel kiirusel ja ulatuses – tekivad jäävad deformatsioonid.

Võrreldes Eestiga on Skandinaavias, kus lubatakse 7-teljelisi ja 60t täismassiga veokeid, on probleem saviste pinnastega minimaalne, sest neis riikides on teede all üks levinuim aluspinnas ja ka muldematerjal tardkivim. Raportis on soovitatud veel kaaluda Taanis või Rootsis kasutuses oleva juhendtarkvara eeskujuks võtmise võimalust. Naaberriikide metoodikaid kasutusele võttes saame tulemuseks küll raskeliiklusele sobivamad paksemad konstruktsioonid, kuid samas on need ka kuni poole kallimad, mistõttu saaksime samade investeeringuvahenditega ehitada märgatavalt vähem teelõike.

Maanteeametil tuleb arvestada kõikide liiklejate huve, tegemata ühele või teisele vedajate või huvigrupile eelistusi. Maanteeamet vastutab riigile kuuluvate maanteede, mille maksumus on ligikaudu 1 miljard €, säilimise eest. Riigikogu keskkonnakomisjoni raporti ettepanekute kiire rakendamisega saaks rahuldatud üht liiki vedajate huvid, kuid ettepanekute realiseerimisel on suur oht riigimaanteede seisukorra kiirele halvenemisele. Kõik see toimuks teiste teekasutajate arvelt.

Autor: Rain Hallimäe