Aasta ehitaja: Leping ei pane asju tööle

“Ei ütleks, et see kerge oli. Aga muud võimalust ei olnud,” räägib Paal. Selleks hetkeks, mil Paal ehituse üle võttis, oli valminud neli korrust karkassi, üks korrus oli ehitamata, sisetöid ei olnud üldse tehtud.  Paal nimelt vahetas töökohta, suundudes tööle Skanskasse. Nova õppehoone ehitusjuhi vahetus tuli tema sõnul juhuslikult.

“Ma liitusin kusagil objekti keskel. Tulin Skanskasse tööle, küll mitte sellele objektile, aga asjad läksid vähe kiiremini. Läksin projektijuhile appi. Paraku ta soovis lahkuda,” selgitas Paal.

Paal usub, et suutis arhitekti nägemust tabada ja et tulemus on see, mida talt oodati. Ning et kogu ehitus üldjoontes õnnestus.

Keeruline start.

Ent õnnestumine ei tulnud niisama lihtsalt. Paal ütleb, et kõige suuremaks raskuseks osutuski informatsioon  – ruttu oli vaja selgeks saada, mis tehtud ja mis vaja teha.

“Pidin selle nädala-kahega selgeks tegema. Alates sellest, mil hange tehti – dokumendid, paberid, joonised, protokollid. Ning ka jooksvalt üle võtma probleemid, tehtud asjad. Ja ettevalmistusaega eriti polnud,” sõnab Paal. Õnnestumine ei olnud lihtsalt õnnega pooleks. Asjad sujusid ning inimesed sobisid. Õnnestumist kinnitab ka aasta ehitaja tiitel.

“Usun, et on,” vastab Paal küsimusele, kas tiitel on tema jaoks suur tunnustus. Eestlaslikult tagasihoidlikult.  Küsin, mis teeb Paali jaoks Nova õppehoone eriliseks, ja tema vastus on järgnev: “See on uus maja kesklinnas. Ehituslikult on seal oma kriteeriumid. Tänapäeval ei ole nii, et neli seina püsti ja kõik – arhitektidel on oma lähenemised ja arvamused. Seda teostada ei pruugi olla kõige lihtsam. Eriti hea on siis teha, kui saad aru, mida arhitekt on mõelnud. Alati ei pruugi joonis enda jaoks tekitada sellist kujutluspilti, mis tekib arhitektile.” 

Mida hindab kõrgelt Paal ehitusjuhi töös, loe 9. jaanuari Äripäeva paberlehest.