Tallinna Teletorni ehitushankel tekkinud vaidlustusel näeb EAS kahte lahendusvõimalust – kas ministeerium kinnitab hanke õigsuse või tuleb riigieelarvest leida 930 000 eurot.
Rahandusministeerium kontrollis teletorni renoveerimiseks kasutatud euroraha kasutamist ning leidis, et väljakuulutamiseta läbirääkimistega ehitushanke menetlus ei olnud põhjendatud.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Ministeerium leiab, et väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlus oli vale valik ning esitas 16. aprillil EAS-ile soovituse nõuda Tallinna Teletorni Sihtasutuselt tagasi ligi veerand ehituse hankelepingu hinnast (1,21 miljonit eurot), kuna eksiti hankeliigi valikuga.
Rahandusministeeriumi Euroopa Liidu struktuuri- ja välisvahendite osakonna juhataja Kerstin Liiva sõnul ei saa esitada Euroopa komisjonile hüvitamiseks kulusid, mille puhul ei ole järgitud kõiki reegleid ning seadust.
EAS on jõudnud järelduseni, et ehitushankel hankemenetluse liigiga ei eksitud ning toetussumma tagasinõudmiseks alus puudub alus. EAS pakub lahendusteks kas saavutada rahandusministeeriumi seisukoha muutust või loobuda teletorni hanke vaidlustusest ning leida riigieelarvest 934 110,13 eurot kulude katmiseks.
Rahandusministeerium ei pea tõenäoliseks seisukoha muutmist, sest uusi asjaolusid ning põhjendusi esitatud pole. Ministeerium leiab, et kui EAS otsustab kulud katta, siis tuleb leida vahendid EASi eelarvest.
Seotud lood
Tallinna teletorni sihtasutuse korraldatud uuelel ehitushankele torni renoveerimiseks esitati neli pakkumist, mille hulgast peaks võitja selguma paari nädala jooksul.
Täna hakkas KMG Ehitus ligi saja miljoniga renoveerima Tallinna Teletorni, aega on järgmise aasta juulini, ilmneb teletorni teatest.
Rahandusministeerium saatis Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusele (EAS) kirja, kus toodi välja Teletorni ja Lennusadama hangete võimalikud rikkumised.
Mainekas The World Federation of Great Towers (Maailma Suurepäraste Tornide Föderatsioon) võttis Tallinna Teletorni ametlikult 1. jaanuarist oma liikmeks.
Saaremaa ettevõte OÜ Feizerton, mille kaubamärk Feirol on Eestis juba tuttav nii professionaalidele kui ka tavakasutajatele, on tegelenud enam kui 20 aastat kaablitoodete ja elektritarvikute arenduse, tootmise ja müügiga. Ettevõtte juhi Jüri Lemberi sõnul on neil turul omas nišis tugev positsioon, kuid samas on soov üha enam jõuda otse nii ehitusobjektidele kui ka lõpptarbijateni.