• 20.06.12, 11:52
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Inspektor: kes neid säästetud elusid kokku oskab lugeda

Eesti ühe staažikama, üle 16 aasta tööinspektori ametit pidanud Harri Alaru hinnangul jääb tööohutusnormide tõsiseid rikkumisi ehitusobjektidel järjest vähemaks.
Üks lahendamata mure on aga peaaegu olematud olmetingimused, sest just siin hoiavad ehitusettevõtted kõige enam kokku.
Järgneb intervjuu tööinspektsiooni Lõuna inspektsiooni tööinspektori Harri Alaruga.
Kas ka tellija vastutab turvalisuse eest ehitusobjektil? Minu hinnangul on tellijal vaid kaudne vastutus. Määruse “Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ehituses” kohaselt on tellijal, projekteerijal ja ehitajal justkui ühesugused kohustused ja ühesugune vastutus. Samas üheski teises õigusaktis ei mainita tellija kohustusi ööohutusega seoses.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Seega saab tellija tööõnnetuse korral alati oma käed puhtaks pesta.
Meie ei saa tellijat vastutusele võtta. Tööinspektori õigused ja kohustused on sätestatud töötervishoiu ja tööohutuse seaduses ning selles on juttu ainult tööandjast ja töötajast. Eelmises vastuses viidatud määruse järgi peab peatöövõtja igal ehitusplatsil määrama töötervishoiu  ja  tööohutuse  eest  vastutava  koordinaatori. Tema  kohustus on kogu aeg silma peal hoida, et ehitusplatsil mitte keegi, ka alltöövõtjad, ei rikuks ohutus- ja töötervishoiu nõudeid. Samas ütleb määrus, et kui peatöövõtjat ei ole, siis määrab koordinaatori ehitise omanik. Sellest algab tellija vastutus minu meelest. Reaalses elus ei ole ma tellija määratud koordinaatorit veel kohanud.
Ja selline asi ei tule välja enne, kui tööinspektor selle avastanud pole? Just. Kui ilmneb, et ehitusplatsil on palju alltöövõtjaid, aga peatöövõtjat ei ole, siis on ju selge, et tellija on töötajad sinna ise palganud. Sellisel juhul saan tellijat käsitleda kui peatöövõtjat. Kas töömehel, kes näiteks käib katusel ringi nõuetekohaselt kinnitamata, on ka mingi vastutus? Seadus ütleb, et töötaja on kohustatud tagama vastavalt väljaõppele ja tööandja antud juhistele, et tema töö ei ohustaks tema enda ega teiste elu ning tervist ega saastaks keskkonda. Töötajal lasub vastutus, kui tööandja on teda koolitanud, on varustanud teda vajalike vahenditega ja andnud tööalased korraldused. Paraku töömehed neid korraldusi teinekord ei täida.
Teil on siiski ju alati peksupoiss võtta – koordinaator. Mina kui inspektor alustan temast. Näiteks hiljuti ühel objektil Tartus tegin väärteoprotokolli koordinaatorile selle eest, et katusel olevatel töötajatel olid turvavööd küll ilusti küljes, aga samas olid nad turvaköiega kinnitamata. Alati ei pruugi koordinaator siiski süüdi jääda. Kui menetluses ilmneb, et teda ei ole vajalikul määral koolitatud või kirjalikult vastutajaks määratud. Sellisel juhul pöördun ettevõtte juhatuse liikme poole.
Kui oluline on kontrollimisel ootamatuse moment? Saabun ehitusplatsile peaaegu alati ootamatult. Seadus ütleb küll, et tööinspektoril on õigus siseneda järelevalve eesmärgil tööandjaga kooskõlastatult kontrollitavasse töökohta, seejuures vajaduse korral ka ette teatamata. Kui alati teataks ette, siis ei oleks seal üsna kindlasti suuremaid rikkumisi, võib ka juhtuda, et platsil ei viibi sel hetkel ühtegi töötajat

Artikkel jätkub pärast reklaami

Loe lähemalt 20. juuni paberlehest.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 06.04.26, 14:05
Viis põhjust, miks valida maja ehitamisel või renoveerimisel fassaadiplaat
Fassaad on maja visiitkaart ning väga oluline osa hoone vastupidavusest ja väärtusest. Eesti kliimas peab välisviimistlus taluma vihma, lund, päikest ja suuri temperatuurikõikumisi, säilitades samal ajal oma välimuse. Just seetõttu on fassaadiplaadid muutunud üha kindlamaks valikuks nii uute majade ehitamisel kui ka vanemate hoonete renoveerimisel, kinnitavad terviklikke fassaadilahendusi pakkuva FixFas OÜ eksperdid.

Viimased uudised

Saated
  • 10.04.26, 12:40
RKAS katsetab uudset hanget ja rajab uut trendi
RKAS on renoveerimisvedur. Äsja sai renoveeritud Rahvusraamatukogu (arhitekt Raine Karp). Sama arhitekti loodud sarnase vormikeele ja sarnase paevoodriga rahvuslik Linnahall ootab renoveerimist ja kasutamist.
Uudised
  • 10.04.26, 12:01
Renoveerimiseks ei tule enam sobivamat või odavamat aega
Uudised
  • 10.04.26, 11:46
Oma Ehitaja asetas Liveni Peakorterile esimese nurgakivi
Uudised
  • 10.04.26, 11:39
EKEL sai uue juhatuse
Uudised
  • 10.04.26, 11:33
Galerii: vaata, milline näeb välja hetkel Tallina suurim ehitusplats
Ruumilise aktsendi loomine tuleb sellele linnaruumile vaid kasuks
Uudised
  • 10.04.26, 08:44
Praktiline juhend betoonitöödeks: kuidas vältida plastsest kahanemisest tingitud pragunemist
Uudised
  • 10.04.26, 07:21
Pärnus tegutsev metallitööstus maksis Rootsi omanikele 7,5 miljonit dividendi
Uudised
  • 09.04.26, 13:36
Uusarenduse hinda kujundab suures osas aeg ja arendaja erihuvi

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Ehitusuudised esilehele