CM: Arhitektid ja ehitajad rõhuvad kvaliteedile

Ehitusturul toimub jõudude jagamine

Tint ja Pallum leiavad, et Eesti ehitusturul ei toimu hetkel midagi väga sensatsioonilist peale jõudude jagamise. Uusi tooteid muidugi arendatakse, aga jalgratast ei leiutata.

„Ehitussektori müügiarengud on tihedalt seotud üldise majanduse trendidega – „rusikareeglina“ võiks öelda, et kui majandus tõuseb viis protsenti, kerkib ehitus reeglina 10 protsendi ringis. Kui majandus langeb viie protsendi võrra, kukub ehitussektor  10 protsenti. Erakordselt tugev müügikasv on sel aastal olnud fassaaditoodetel, mille müük on suurenenud kaks korda. Eks siin on oma „süü“ riigipoolse CO2 saastekvootide rahade investeerimisel hoonete energiasäästlikumaks suurendamiseks, mis omakorda on fassaaditööde hindu turul märkimisväärselt kergitanud. Aga üldjoontes  valitseb hetkel turul suur konkurents ja kõva hinnatingimine, mille juures püüavad tootjad kasumit teenida – see pole lihtne,“ märgib Tint. „Ja juba seetõttu on tähelepanu uutel arengutel.“

Pallum lisab, et materjalitootjate laborid suudavad küll välja töötada imeasju, kuid tekib küsimus, kas neid reaalselt sellise suure hinna eest ka vaja on. „Üldehitus on suhteliselt konsevratiivne ala. 100 aastat vanade majade konstruktsioonid on üldjoontes samad, mis täna – muutunud on vaid materjalid.“

Kui vaadelda ehitusplokke, on näiteks Fibo plokid olnud samasugused juba 20 aastat. Samas on välisseinte soojapidavusnõuded muutunud aina rangemaks ning kui ka plokid jäävad välimuselt samasuguseks, muutuvad need oma omadustelt: Skandiaavia populaarne kaubamärk LECA on turule toonud soojustusega plokkide sarja Leca Design, milles on ühendatud nii kandva konstruktsiooni kui ka soojapidavuse omadused. Tegu on uue põlvkonna plokkidega, millel lisaks soojustusmaterjalile on vertikaalsetes otstes punnid ja sooned, mis võimaldavad plokke laduda vertikaalses vuugis segu kasutamata, sest plokid lähevad kokku tappühendusega nagu Lego klotsid, tagades nii kiirema ja samas stabiilse ladumise.

Soojustust on meie kliimas asuvad majad alati nõudnud – kunagistel aegadel oli selleks linaluu ja saepuru, tänaseks oleme jõudnud Põhjamaades levinud hingava soojustuseni, kus pehme vill kinnitatakse ankrute ja võrguga otse Fibo plokile ning krohvitakse paksu ja tugeva krohvi kihiga. Penoplastsoojustus koos õhukese krohvikihiga ei toimi esiteks hingavana ega ole ka nii tugev.

Suure sammu on ehitusturg astunud ka erinevate lahenduste ja segude osas, millega saab näiteks lihtsalt ja kergema kaaluga muuta helikindlaks vahelagesid – vahelae sammumüra isoleerimiseks piisab nüüd vaid 2-3 cm paksusest elastsest segukihist 6-8 cm betooni asemel. On olemas kiirkivinevad ja isekuivavad põrandasegud, mis kiirendavad oluliselt tööd: kui tavabetooni kuivamise ajaks on 28 päeva, siis täna on olemas segud, mis võimaldavad juba paari päeva või isegi nelja tunni möödudes järgmiste töödega edasi minna. Paneelmajade ehitamiseks on välja arendatud vertikaalvuugibetoon, mis on pärast veega kokkusegamist mahupüsiv ega voola mööda vuuki alla. Plaadisegud on muutnud tolmuvabaks ja vuugisegud vetthülgavamaks. Turult võib isegi leida isepuhastuvaid ning õhkuvärskendavaid krohvisegusid. „Küsimus on vaid hinnas. Sageli tahetakse Mercedest Ford Sierra hinnaga,“ tõdeb Tint. 

Kui kaua elab sinu maja?