Ehitusuudised.ee uuris ehitusettevõtjatelt, kas ja kuidas on tehtud ettevalmistusi järgmiseks aastaks elektri ostmiseks avatud turu tingimustel.
Skanska juhatuse esimehe Andres Aaviku sõnul pole Skanska EMV väga suur elektritarbija ning seni pole elektri ostmist avatud turult prioriteetseks seatud ning valikuid tehtud. „Hakkame tõsisemalt teemaga tegelema suve teisel poolel,“ märgib Aavik
„Tuleb tunnistada, et ei saa öelda, nagu meil oleks juba ettevalmistused tehtud ja asjad selged,“ tunnistab Nordecon AS-i juhatuse esimees Jaano Vink. „ Pigem ütleksin, et oleme sobivate lahendustega poolel teel, mis tähendab, et kellegagi lepingut pole veel sõlmitud.“
Artikkel jätkub pärast reklaami
Vinki sõnul puudub veel piisav info, et ettevalmistusi teha. „Üldist informeeritust hindan pigem pisut nigelaks, ses osas peab ikka ise rohkem vaeva nägema, et kõigest sotti saada. Hetkel on põhilised küsimused seotud eelkõige meie kui ehitusettevõtte tööspetsiifikaga. Kuna oleme peamiselt projektipõhine tarbija eri aegadel Eesti erinevates punktides,“ toob Vink välja.
„Kasumlikkuse mõju ja kulude seisukohalt on ehitusettevõtete jaoks kütuse ja masuudi hinnaliikumised, sh maksustamine, täna märksa olulisema kaaluga kui elektrienergia,“ hindab AS Merko Ehituse juhatuse esimees Anres Trink.
„Merko ei ole seni tsentraalselt ehitusobjektidele ajutist elektrit ostnud, mistõttu ei ole elektrituru avanemise võimalik mõju olnud seni aktuaalne teema,“ märgib Trink.
Määravaks on siiski soodne lahendus. „ Avatud elektrituru tingimustes lähtume elektrienergia ostmisel optimaalseimast elektrienergia pakkujast ja lahendusest. Kuna tulevikus kujuneb elektri hind börsil, siis ei ole täna teada, millisel määral elektrikulud kasvavad ja milliseks kujuneb elektrihinna dünaamika – st kas kasulikum oleks elektri hind fikseerida pikemaks perioodiks või lähtuda muutuvast elektrihinnast. Samuti vajaks põhjalikumat analüüsi, millised riskid kaasnevad konkreetse elektrienergia müüjaga lepingut sõlmides,“ lisab Trink.
Seotud lood
Ehitusuudised.ee uuris, kuidas tuleb ehitusettevõtjatel ette valmistuda järgmisel aastal avatud elektriturul elektri ostuks ning sõlmida lepingud, kui töötatakse objektidel üle Eesti.
Veel mõni aasta tagasi tähendas päikesepaneelide omamine sirgjoonelist äriloogikat: toodad elektrit, tarbid ise ning ülejäägi müüd hea hinnaga võrku. Täna on olukord energiaturul muutunud. Taastuvenergia tootmisvõimsusi on lisandunud omajagu ning päikeselistel tundidel tekib võrku suur ületootmine, mis surub börsihinna madalaks või isegi negatiivseks. Seetõttu on akusalvestid muutumas nii ehitus- kui ka põllumajandusettevõtete jaoks üheks olulisemaks investeeringuks energialahendustes.