15. mai 2012
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Avatud elektriturul tuleb elektri ost fikseerida ehituslepingutes

Ehitusuudised.ee uuris, kuidas tuleb ehitusettevõtjatel ette valmistuda järgmisel aastal avatud elektriturul elektri ostuks ning sõlmida lepingud, kui töötatakse objektidel üle Eesti.

Advokaadibüroo Glimstedt advokaat Moonika Kukke soovitab fikseerida, kellelt elektrit ostetakse juba sõlmitavas ehituslepingus, et vältida hilisemaid arusaamatusi. Kui omanikul on leping teise elektrienergia müüjaga, kui ehitaja kehtivas lepingus, tuleb objekti haldajal ja tarbijal elektriostu tingimustes kokku leppida.

Kukke sõnul valitakse elektri müüja mõõtepunkti kohta, kusjuures ühes elektrilepingus võib olla üks või mitu mõõtepunkti.

"Igas mõõtepunktis saab olla ainult 1 avatud tarnija, kuid suurema tarbimise puhul on võimalik sõlmida leping määratud tarneteks veel teistegi müüjatega. Elektrilepingud võivad olla nii tähtajatud kui tähtajalised, mis tähendab seda, et kõik sõltub müüja ja tarbija kokkuleppele jõudmisest. Kui mõõtepunktis soovib elektrit osta muu isik, kui omanik, siis oleks tark see omaniku ja tegeliku tarbija vahel eelnevalt kokku leppida," selgitab Kukke.

Eesti Energia juhatuse liikme Margus Rinki sõnul sõlmitakse elektrileping igale tarbimiskohale eraldi. „Kui ettevõtte tarbimiskohad on eri paigus, saab igale objektile sõlmida lepingu ka erineva elektrimüüjaga. Mugavam on leping sõlmida siiski ühe müüjaga. Nii tuleb kuu lõpus müüjalt üks arve ning küsimuste ja murede korral saab vastused ühe inimesega suheldes,“ soovitab Rink.

Rink märgib, et võrguteenuse tasu siiski ei muutu, sest see ei sõltu tarbimiskoha asukohast ega elektrimüüjast. „Võrguteenuse tasu põhimõtted on ühtsed kogu Eestis ja võrguettevõtjad peavad avatud turul kohtlema kõikide elektrimüüjate kliente võrdselt,“ märgib Rink.

Siiski soovitab Rink sõlmida ehitusettevõtjatel fikseeritud lepingud. „Vastasel juhul tuleb neil elektrienergiat osta bilansienergia hinnaga, mis on üldjuhil börsihinnast kallim - eelmisel aastal keskmiselt 10%. Teiseks, ehitusettevõte, kes teeb allhankeid ja kelle jaoks on oluline kulud kontrolli all hoida, peaks sõlmima fikseeritud hinnaga lepingu. See on ainus võimalus vältida ujuvat börsihinda. Kolmandaks soovitame ehitusettevõtetel tööde planeerimisel arvestada elektrilepingute jõustumise tähtaegadega. Näiteks, kui ehitaja soovib töid alustada kuu algusest, tuleb tal elektrimüüjaga leping sõlmida 21 päeva enne uue kuu algust,“ toob Rink välja.

Liitu Ehitusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Ehitusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Teeli RemmelgEhitusvaldkonna juhtTel: 51 23 770
Triin UibopuuEhitus ja kinnisvara konverentside programmijuhtTel: 51 990 655
Helen PaapsiReklaamimüügi projektijuhtTel: 5880 7785