Autor: Laura Mallene • 9. mai 2012
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Ehitusleping kirjeldagu lõpptulemust

“Kõik, mis lepingus oluline ja arusaadav, saab sinna kahele leheküljele kirja. Muu on hea tava. Sellega saab alati pöörduda kohtusse ja arbitraaži, seal pole vaidlust. See kindlasti lihtsustab arusaamist,” tõdeb Riigi Kinnisvara AS juhatuse liige Elari Udam.

Kirjeldus – see, mis on tellija soov – on ehituslepingu sõlmimisel määrav. Ehitusega väga vähe kokkupuutunud inimene võiks appi võtta konsultandi.

Riigi Kinnisvara haldusdirektor ja juhatuse liige Elari Udam peab oluliseks kirjeldada võimalikult täpselt, mida ehitajalt tahetakse saada. “Väga hea, kui oleks selge projekt ja tehniline kirjeldus, et pärast ei oleks tõlgendamise küsimus, et mida taheti ja mida mitte. See on kõige tavalisem viga, millega mööda pannakse ja mille vastu eksitakse,” sõnas Udam.

Oht end üle kindlustada. Ehitusettevõtjate liidu tegevdirektori Indrek Petersoni sõnul võivad raskusi tekitada kõik lepingu olulised punktid: kindlustuste-tagatiste pool, eelnev taustauuring, õiguste ja kohustuste proportsionaalsus – hankijad ei oska sellele piisavalt tähelepanu pöörata. Ta leiab, et tellijad kipuvad end üle kindlustama, pannes teise poole ebavõrdsesse seisu, kus ta peab riskid ja teadmatuse maandama hindade kaudu.

“Kardetakse, et lepingud on konarlikud, lohisevad ja pikad, advokaaditarkust täis. See võib anda vastupidise efekti,” sõnas Peterson.

Ehitusettevõtete liidu seisukoht on, et ehituslepingu sõlmimisel tuleks kasutada liidu väljatöötatud ehituslepingute üldtingimusi. Liidu sõnul see praegu laialdaselt kasutusel ei ole.

Tüüptingimused on vajalikud selleks, et ehitusega iga päev vähe kokku puutuv hankija saaks lepingu sõlmimisega hakkama, et on olemas ühtne ja kõikidele asjaoludele viitav leping, mis toob ära õigused ja kohustused.

Eesti Ehitusettevõtjate Liidul on käimas praeguste ehituslepingu üldtingimuste parandamine. Sellega loodetakse valmis saada sügiseks.

“Praegu saame öelda, et lepingu üldtingimused on muutmisel,  kuna  neid  ei  ole  mingil põhjusel laialt kasutusele võetud. Näiteks Soomes on ehituslepingu üldtingimused laialdaselt kasutusel, üle 95 protsendi, nii era- kui ka riiklikke tellijaid on allutatud lepingu üldtingimustele. Eestis see ei ole nii läinud,” sõnas ehitusettevõtjate liidu tegevdirektori Indrek Peterson

Loe pikemalt 9. mai paberlehest

Liitu Ehitusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Ehitusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Teeli RemmelgEhitusvaldkonna juhtTel: 51 23 770
Triin UibopuuEhitus ja kinnisvara konverentside programmijuhtTel: 51 990 655
Helen PaapsiReklaamimüügi projektijuhtTel: 5880 7785