Riigi Kinnisvara CO2 projektidirektori Andrus Kõre sõnul lõi kvootide müügi eest renoveeritavate objektide töömahu suurenemine võimalusi väikeste ehitusfirmade tekkeks maakondades.
Äripäeva ja Advokaadibüroo Glimstedt koostöökonverentsil „Uus keskkonnaõigus – mõjud võimalused ja riskid ettevõtjale“ tõi Kõre esile, et saastkvootide müügi eest kasvas kiiresti töömahtude hulk, mis andis palju võimalusi just maakondades tegutsevatele väikestele ehitusettevõtetele, kes renoveerimistöid teostasid.
Küsimuse, mis saab pärast seda, kui CO2 projektid teostatud saavad, polnud Kõre positiivne. „Kindlasti toob kvoodiraha projektide lõpp suurema ehitusmahtude languse. Suuremat mõju avaldab see just väiksematele ehitusettevõtetele, kes tegutsevad maakondades ja kes tänu kvoodirahast tulenevate renoveerimisprojektidele tööd said.,“ märkis Kõre.
Artikkel jätkub pärast reklaami
„Ei usu, et see suurematele ehitusettevõtjatele mingit erilist mõju avaldaks,“ lisas Kõre.
"Riigi Kinnisvara tulevikku see ei mõjuta. Pigem on ees oodata suurejoonelisemat laienemist," oli Kõre positiivne, kuid mainis, et täpsematest plaanidest on veel vara rääkida.
Seotud lood
Iga tugevama vihmasaju järel kordub tuttav pilt: tänavad muutuvad ajutiselt jõgedeks, ristmikud jäävad vee alla ning liiklus on häiritud. Tartu ja Tallinn on viimastel aastatel kogenud üleujutusi korduvalt. Ka mujal Eestis on tugevad vihmasajud põhjustanud ulatuslikke kahjustusi – näiteks purunesid hiljuti Valgamaal Tõrvas kaks paisu. Enamasti peetakse üleujutuste põhjuseks erakordset ilma, kuid tegelikult peitub suurem probleem linnaruumi arengus ja vananenud sademeveetaristus.