Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Alustatakse Rail Balticu planeeringutega
Valitsus kiitis heaks regionaalministri esitatud eelnõu, millega algatatakse maakonnaplaneeringu koostamine Rail Balticu raudtee asukoha määramiseks Harju, Rapla ja Pärnu maakonnas.
Maakonnaplaneeringu koostamise eesmärgiks on kolme maakonda läbiva raudteetrassi asukoha määramine arvestades erinevate osapoolte huve.
Regionaalminstri Siim Kiisleri sõnul saab Rail Balticu trassi planeeringu protsess olema väga keeruline, sest selletuleb lahendada väga palju maa- ja keskkonnaküsimusi.
„Planeeringu koostamisel on oluline, et kuulataks ära kõik osapooled ning esmatähtis on maavalitsuste, kohalike omavalitsuste ja kodanike hea koostöö,“ märkis minister. Valitsusse saadetud eelnõuga määratakse maavalitsuste ja ministeeriumite ülesanded ning nimetatud asutuste vaheline töökorraldus maakonnaplaneeringu koostamisel.
Maakonnaplaneeringute koostamist korraldavad Pärnu, Rapla ja Harju maavalitsused. Kõigi kolme maavalitsuse, kohalike omavalitsuste, kodanike, keskkonnaspetsialistide koostöös tuleb leida riigi kui terviku arengu huvides sobivaim planeeringulahendus trassi asukohavaliku osas.
Praeguste plaanide kohaselt on Rail Balticu Eesti trassile plaanitud peatusi Balti Jaamas, Tallinna Lennujaamas ja Pärnus. Hooldusjaama plaanitakse Raplasse.
Kiisler ütles, et Rail Balticu projekti realiseerimine võimaldaks lõpuks ometi Eestile luua maismaad pidi kiire ühenduse Euroopaga.
Lisaks Rail Balticu reisijateveo võimalusele toob Kiisler välja väga olulisena kaubavedude võimaluste kasvu.
Rail Balticu planeeringu protsessi koordineerimiseks moodustatakse Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi juurde juhtkomitee, kuhu kuuluvad Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Siseministeeriumi, Keskkonnaministeeriumi esindajad ning Harju, Rapla, Pärnu maavanemad. Maakonnaplaneeringu ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise finantseerimine tagatakse riigieelarvest ja Euroopa Liidu finantsvahenditest.
Seotud lood
Saaremaa ettevõte OÜ Feizerton, mille kaubamärk Feirol on Eestis juba tuttav nii professionaalidele kui ka tavakasutajatele, on tegelenud enam kui 20 aastat kaablitoodete ja elektritarvikute arenduse, tootmise ja müügiga. Ettevõtte juhi Jüri Lemberi sõnul on neil turul omas nišis tugev positsioon, kuid samas on soov üha enam jõuda otse nii ehitusobjektidele kui ka lõpptarbijateni.
Enimloetud
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Ehitusuudised esilehele