Vilba: Eesti teedeehituses on kompetentsi, mõistuse ja praktika puudus

Vilba arvates tuleks hinnata, kui palju Eesti tänavate ülalpidamine, hooldamine maksab, ning ehitada üles maksusüsteem, sest midagi ei saa ilma rahata. "Meil on see raha olemas. See on viidud sealt ära teistesse sektoritesse," selgitas Vilba.

"Tuleks uurida asfaltbetooni ja mis seal allpool toimub," rääkis Vilba. Ta soovitab tõhustada teedeehituse ja materjali kvaliteedi järelevalvet.

Vilba sõnul võtab Eesti laenu looduselt. "Kõik ütlevad, et me ei tohi laenu võtta, sest tekitame lapselastele probleemi. Praegu me tekitame neile probleemi, sest 20 aasta pärast on nad sunnitud võtma laenu, et teed korda teha," märkis ta.

ASi Teede Tehnokeskus projektijuhi Marek Truu sõnul on igakevadine teede lagunemine teada asi.  "Vanarahvas teadis, et esimene kevadekuulutaja on kuldnokk. Tänapäeval tõdeme, et selleks on hoopis teeaugud. Niipalju siis rahvatarkusest," nentis ta.

Teeaukude tekkimise mehhanism on siiski vaid näiliselt lihtne. Raskema liiklusega teedel on sageli 2-3 kattekihti ja 2-3 alusekihti, lisaks dreenkiht, mulle ja aluspinnas, loetles Truu. Defektide tekkepõhjuste väljaselgitamine on äärmiselt keeruline just suure hulga tehniliste seoste tõttu, mis eeldavad iga kord põhjalikku uuringut ja analüüsi. "Kuigi auk tuleb nähtavale katte ülemises kihis, võivad tegelikud põhjused peituda ükskõik millises muus kihis kuni aluspinnaseni välja," tõdes ta.

Enamlevinud põhjus, miks üks või teine uus kiht mõne aastaga järele annab, on Truu sõnul selles, et ehitamisel pole projekti nõuetest kinni peetud ehk valed materjalid ja tehnoloogiavõtted, mille loetelu on väga pikk.

Truu nentis, et alati ei pruugi viga olla ehituses endas. "On tõenäoline, et ka teeomanikke ahvatleb mõte saada vähema raha eest rohkem ruutmeetreid katet. Nii ei pöörata piisavalt tähelepanu tee lühikesele eeldatavale elueale," märkis Truu.

Loe pikemalt Äripäeva paberlehest.