„Ehitusturule saavad alles jääda ja edukaks osutuda ainult need ettevõtted, kes on laiendanud riskide juhtimise kontseptsiooni väljapoole ehitusplatsi ning osanud siduda ettevõtte sisesed (eelarvestamine, finantsplaneerimine jne) ja välised (tellija maksekäitumine, inflatsioon jms) ohud ja võimalused ühtsesse riskide hindamismudelisse,“ märkis Vink..
Vinki sõnul väärib Eesti ehitusturu valguses vahest enim esile tõstmist riskijuhtimise olulisusele.Et vähendada riske, juhtida keerukaid projekte ning vastata tõhusalt nõudmise kasvule otsivad ettevõtted võimalusi muuta oma hanke- ja tarneahelat efektiivsemaks.„Vaatamata jõupingutustele esineb riskijuhtimise osas puudusi,“ märkis KPMG Baltics OÜ kinnisvara- ja ehitussektori juht Eero Kaup.„Ligi 54 protsenti KPMG uuringule vastanutest tõdes, et nad ei suutnud eelnevalt tuvastada riskikohti, mis viisid pärast marginaalide kahanemiseni ning vaid 36 protsenti leidis, et nende projektide ülevaatamise protsessid on tõhusad,“ lisas Kaup.Ligi 60 protsenti vastanutest ütles, et selle valdkonna parandamine tõstab kasumeid ja kasvatab rahavooge. Kuna projektid muutuvad keerukamaks, on marginaalide säilitamine ning riskide piiramine enamusele vastanutest suureks mureks, nii et 45 protsendi arvates on kõige tähtsam riskide hindamine, märgib KPMG oma värskes uuringus.Seetõttu vääriks Eesti ehitusturu valguses vahest enim esile tõstmist uurimises osalenud ehitusettevõtete poolt antud hinnang riskijuhtimise olulisusele.Uuringu saab
tutvuda siin