29. veebruar 2012

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

„Riigimaanteede seisukorra tagamisega on Maanteeamet üldiselt toime tulnud,“ selgitas Maanteeameti peadirektori asetäitja Andri Tõnstein Riigikontrolli auditit „Teehooldetööd ja järelevalve nende üle“ kommenteerides. „Muidugi on probleeme, millest oleme teadlikud ja millele audit ka tähelepanu juhib.“ Tema sõnul on Maanteeamet siiski suutnud tagada olemasolevate vahendite piires rahuldava sõidetavuse Eesti riigimaanteedel ning riik ei saa tänaste rahaliste võimaluste juures avalikkusele põhjendamatuid lubadusi jagada.

Riigikontroll on oma auditis jätnud tähelepanuta mitmed olulised momendid, millele Maanteeamet on korduvalt tähelepanu juhtinud, ja seetõttu on mitmed seal tehtud järeldused ekslikud.

„Maanteeamet ei eita, et Riigikontrolli auditis viidatud valdkondades esineb probleeme, kuid me tegeleme nendega ja seda olemasolevate vahendite piires,“ rääkis Tõnstein. „Näiteks talihooldest rääkides on meie eesmärk eelkõige tagada kehtestatud teeseisundi saavutamine, mitte eraettevõtjatest hooldajate kõigi tegevuste visuaalne jälgimine, mis pole olemasolevate ressursside juures mõeldav ega ka arvatavasti mõistlik.“

„Hooldelepingute pikkus on kuni 8 aastat ja nende pikaajalisuse üks eesmärke on anda ettevõtjale võimalus investeerida uusimasse tehnikasse, mille soetamine paariks-kolmeks aastaks käiks firmadele üle jõu,“ selgitas Tõnstein. „Samas toovad pikad lepingud esile ka lepingutingimuste muutmise kohmakuse, kuna kõike võimalikke probleeme pole nende sõlmimisel võimalik ette näha.“ Tema sõnul võib iga sekkumine riigihanke kaudu sõlmitud lepingusse viia teenuse katkestamiseni või selle lepingu olulise kallinemiseni.

Eestis hakati teehoolet ettevõtetelt tellima alles kümmekond aastat tagasi, kuid sellise mahuka protsessi jaoks on see üsna lühike aeg. Tänaseks on paljud kitsaskohad välja tulnud ja ka juba likvideeritud. Samas lubab senine praktika hinnata teehoolde korralduse põhimõtted õigeks. Ka teekasutajate hulgas läbiviidud küsitlused näitavad, et enamik liiklejaid peab riigimaanteede seisundit heaks või väga heaks.

Eesti riigimaanteede hoolde korraldust tunnustavad ja selle vastu on tundnud huvi paljud riigid nii lähedalt kui kaugelt.

Tasub mainimist, et hooldekulud teekilomeetri kohta on Eestis tunduvalt väiksemad, kui Soomes (+68%) ja Lätis (+93%).

Allikas: Maanteeamet