29. veebruar 2012

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

„Sellel mõttel on jumet,“ nentis Lillo. „Karta on, et ega teedeehitusse ja hooldusse oluliselt raha juurde ei voola. Seega saame sama raha eest vaid siis rohkem, kui võtame kõikide osapooltega koostöös ette uued innovaatilised lahendused. Just seda eesmärki silmas pidades tasub tõsiselt kaaluda kompetentsikeskuse loomist, kus osaleksid teadusasutused, ehitusettevõtjad, ehitusmaterjalide tootjad, projekteerijad ja insenerid, samuti maanteeameti, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ning omavalitsuste esindajad,“ selgitas riigikogu liige.

Ühtse kompetentsikeskuse käivitamine ja selle sihipärane tegevus aitaks Lillo hinnangul kindlasti kaasa ka täna avalikkuse tähelepanu pälvinud Riigikontrolli aruandes märgitud teehoiu puuduste kõrvaldamisele ja ennetamisele. Valitsusliidu koalitsioonileping märgib, et teede ja tänavate võrk, nende kvaliteet ja korrashoid on Eesti-sisese liikluse jaoks võtmetähtsusega.

„Konverentsilt sain muuhulgas kindlust, et idee käivitada kohalike teede- ja sildade uuendamiseks mõeldud programm on möödapääsmatu. Ehk nagu väljendas ennast üks esineja: Eesti on üks tervik, ühtmoodi sõidetavad peavad olema kõik teed ja tänavad, hoolimata sellest, kas need kuuluvad riigi või omavalitsuse alla,“ märkis Lillo, kes Euroopa Liidu järgmise eelarveperioodi vahendite suunamise vajadusest kohalike teede ja sildade paremaks hoolduseks, on rääkinud varemgi.