Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Ehituses leidub keelatud värvilise kütusega riskijaid
Käesoleval aastal on Maksu- ja tolliamet alustanud proovide võtmist ehitusobjektidel kasutatavatest masinatest, millel varasemalt oli lubatud kasutada erimärgistatud vedelkütust.
Maksu- ja tolliameti andmetel on sel aastal kontrollimise käigus juba keelatud erimärgistatud diiselkütuse kasutamist avastatud.
Ehitusobjektil kontrollitakse masinaid pisteliselt
„Olenevalt operatsioonist kontrollitakse kas kõiki sõidukeid (masinaid) või osasid (nt need, mis objektil parasjagu töötavad, varasemate rikkumiste vm tunnuste alusel),“ märgib Maksu- ja tolliamet kirjalikus vastuses Äripäevale.
Ehitusettevõtjad näevad siinkohal erimärgistatud kütuse kasutamise osas riski.
Ehitusettevõtte Kaurits OÜ juhatuse liige Mati Kalme hinnangul leidub turul palju riskijaid, kellel on erimärgistatud kütust ühel või teisel moel varutud ning kasutavad seda edasi.
„See on ju puhas võit ja samas väga ebaaus konkurents,“ märgib Kalme. „Tänases turuseisus võidavad jätkuvalt need, kes ühel või teisel moel seadusi rikuvad või eiravad,“ hindab Kalme ehitusturu olukorda peale erimärgistatud kütuse kasutamise korra muutust.
Kui ehitusobjektil töötab korraga mitu ettevõtet peatöövõtja- ja alltöövõtja näol, siis taolistel juhtudel vastutuse võtmise osas kindlat praktikat pole. Maksu- ja tolliameti sõnul selgitatakse see menetluse käigus, kuna seda ei saa ette määrata.
1. jaanuarist 2012 muutus erimärgistatud kütuse soodustuse regulatsioon, mille järgi kadus erimärgistatud vedelkütuse kasutamise õigus paiksetes mootorites ning kaevandus-, metsandus- ja ehitustöödel. See mõjutab kõiki ehitusettevõtjaid ja teehooldajaid, kellele erimärgistatud kütuse soodustus seni kehtis.
Seotud lood
1. jaanuarist muutunud erimärgistatud kütuse regulatsioon ei luba kasutada teede hooldus- ja ehitustöödel erimärgistatud kütust.
Iga tugevama vihmasaju järel kordub tuttav pilt: tänavad muutuvad ajutiselt jõgedeks, ristmikud jäävad vee alla ning liiklus on häiritud. Tartu ja Tallinn on viimastel aastatel kogenud üleujutusi korduvalt. Ka mujal Eestis on tugevad vihmasajud põhjustanud ulatuslikke kahjustusi – näiteks purunesid hiljuti Valgamaal Tõrvas kaks paisu. Enamasti peetakse üleujutuste põhjuseks erakordset ilma, kuid tegelikult peitub suurem probleem linnaruumi arengus ja vananenud sademeveetaristus.
Hetkel kuum
Enimloetud
Viimased uudised
Vaata galeriid hoonete avamisest!
Lisatud Krulli kvartali ülevaatlik 4-etapiline ehitusvisuaal kuni aastani 2034. Uuri, mis neil seal on veel plaanis
Üritused
Hetkel kuum
“Vaatame äreva pilguga, mis sellest saagast saab.”
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Ehitusuudised esilehele