Autor: Mariliis Pinn • 13. detsember 2011
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Vanad hooned on taas ausse tõusmas

Inimesed on aru saanud, et uutes majades on omad probleemid ning oskavad tähele panna asju, mis vahepeal märkamata jäid, sõnas mitmeid tunnustusi pälvinud 1937. aastal ehitatud  Hariduse 11 korterelamu renoveerimist vedanud Raul Seppel.

"Kümnend tagasi toodi kinnisvara müügil suure plussina välja euroremonti ja seda, et korter on puhas ja korras. See on tegelikult ju elementaarne. Olulisem on see, et heade soovide ja oskamatusega tehtud remondiga poleks midagi hävitatud, mida on kallim hiljem taastada," rääkis Seppel.

Inimesed on tema arvates targemaks ja nõudlikumaks muutunud. "Buumi ajal oli tore põllule korter või maja osta, kuid arvan, et nüüd on inimesteni jõudnud teadmine, et mõned asjad ei toimi iseenesest," lisas ta. Paljud vanad majad on Seppeli sõnul projekteeritud väga kõrgel professionaalsel tasemel arhitektide poolt, kes tavaliselt ei alahinnanud inseneride soovitusi ning seetõttu on nendes elamutes ka hea elada.

"Lisaks asuvad vanemad hooned väljakujunenud linnakeskkonnas, mille olulisust osatakse järjest rohkem hinnata. Inimesed on ettevaatlikumad ja maaklerid omakorda otsivad voorusi, mida enne ei osatud müüa," märkis Seppel, kes usub, et ajaloolistel majadel on väärtused, mida ühelgi uuel majal olla ei saa. "Investorid on oma kapitali paigutamisega ettevaatlikumad ja otsivad pigem kinnisvara, mis ei kaota oma väärtust," lisas ta.

Jaga lugu
Ehitusuudised.ee toetajad:
Teeli RemmelgEhitusvaldkonna juhtTel: 51 23 770
Triin UibopuuEhitus ja kinnisvara konverentside programmijuhtTel: 51 990 655
Helen PaapsiReklaamimüügi projektijuhtTel: 5880 7785
Hannes RummReklaamimüügi projektijuhtTel: 518 4688