Tallinna Tehnikaülikool valmistab ette arhitektuuri ja urbanistika akadeemia loomist. Eilse otsusega lõi TTÜ nõukogu arhitektuuriprofessori ning urbanistikaprofessori ametikohad.
Professuuride loomisega taasalustatakse Tehnikaülikoolis arhitektuuriõppega.
Veebruaris kinnitas TTÜ kuratoorium järjekordselt oma toetust arhitektuuriõppe taasavamiseks Tehnikaülikoolis. Samuti on Eesti Ehitusettevõtjate Liit korduvalt juhtinud tähelepanu probleemidele arhitektide koolituses Eestis.
„Uued professuurid loodi, et avada arhitektuuri magistriõpe, teha erialast uurimistööd ning viia läbi täiendkoolitust. Ülikoolil on plaanis luua esmalt arhitektuuri ja urbanistika instituut, tulevikus aga ka arhitektuuri ja urbanistika akadeemia,“ rääkis TTÜ rektor Andres Keevallik. Tema sõnul on tehnikaülikoolil arhitekte koolitamise kogemuse olemas: "Viimased arhitektid võeti vastu 1949. aastal ja viimased arhitektid lõpetasid 1954. aastal. Kokku sai diplomi 113 arhitekti. Maastikuarhitektuuri õpetatakse meie Tartu Kolledžis juba 2006. aastast. Uuel õppeaastal avame maastikuarhitektuuri eriala ka meie Tallinna Kolledžis.“ Lisaks urbanistika- ning arhitektuuriprofessuuride loomisele otsustas TTÜ nõukogu luua ka hoonete energiatõhususe ja sisekliima, energiapoliitika ning kõrgepinge tehnoloogia professuurid.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Seotud lood
Iga tugevama vihmasaju järel kordub tuttav pilt: tänavad muutuvad ajutiselt jõgedeks, ristmikud jäävad vee alla ning liiklus on häiritud. Tartu ja Tallinn on viimastel aastatel kogenud üleujutusi korduvalt. Ka mujal Eestis on tugevad vihmasajud põhjustanud ulatuslikke kahjustusi – näiteks purunesid hiljuti Valgamaal Tõrvas kaks paisu. Enamasti peetakse üleujutuste põhjuseks erakordset ilma, kuid tegelikult peitub suurem probleem linnaruumi arengus ja vananenud sademeveetaristus.