Kiirgur end õhu soojendamisele ei raiska

Kiirgurid töötavad elektri baasil ning neid saab kasutada nii tööstustes kui ka kodumajapidamistes, nii sise- kui ka väliskütteks. Seadmed on sobilikud tingimustes, kus on kütmata ruumid, suured soojuskaod või ruume kasutatakse ebaregulaarselt.

Airvitamine Grupp OÜ tegevjuht Valdur Kaus kinnitas, et siseruumides suudab 2 kW võimsusega kiirgur sõltuvalt ruumi soojavajadusest katta 10–15 m2 pinda.

“Kui ruumis pole ka üldse kütet, saab vajaliku piirkonna üsna odavalt ära soojendada. Võtame näiteks suure tootmishalli, kus inimesed töötavad vaid ühes nurgas. Kiirgur soojendab ära tööpiirkonna ja on töös vaid siis, kui inimesed on ruumis. Kui radiaatori soojenemine võtab aega, siis kiirgur hakkab kohe sooja andma. Siit tuleb ka kulude kokkuhoid,” märkis Kaus.

Kiirgur sobib ka köetavatesse ladudesse, kus ei soovita üldtemperatuuri kõrgel hoida. “Tavalahendustega võrreldes on kiirgur mõnel juhul isegi viis korda säästlikum,” märkis Kaus ning tõi näiteks laohoone, kus 20kraadist üldtemperatuuri on alandatud 10 kraadile.

Loe soojuskiirgurite paigaldamisest ja valikust pikemalt tänase Äripäeva ehituse rubriigist. Päevapileti selleks saad soetada SIIN.