19. oktoober 2011

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

"Seadusandluses on palju konfliktikohti. Võib juhtuda, et 2013. aastast teeseadust ei eksisteerigi ning see kodifitseeritakse ehitus-, liiklus-, asjaõigusseadusse," rääkis Tatter. 

Ministeeriumil on järgmisel aastal plaan määrustena vastu võtta ka valitsusliidu kokkuleppes fikseeritu teehoiu kohta. Peamiseks eesmärgiks on Eesti teedevõrgu rajamine Põhjamaade tasemel nii ehitusnõuete, kasutusmugavuse kui vastupidavuse osas. Ülevaatamist nõuavad teede projekteerimise normid, projektile esitatavad nõuded ning teetööde kvaliteedinõuded.

Valmimas on uuring kohalike mineraalmaterjalide kasutamisest Eesti teedemajanduses. "Graniit küll teedelt ära ei kao, aga on vaja mõelda, kus ja palju seda kasutada," märkis Tatter.

Teede parendamist näeb ette ka riiklik programm "Eesti teed tolmuvabaks aastaks 2030". Eestis on pea 6000 km riigi kruusateid ning praegu on teehoiukavades raha vaid 50-100 km ulatuses uute ehitamiseks - s.o. 2-4 miljonit eurot aastas. Tatter selgitas, et tolmuvaba kattena kahekordne pindamine koos kruusatee ja kraavide korrastamisega maksab ligi 65 000 eurot kilomeeter, seega on programmi täitmiseks vaja 20 aasta peale vaja ligikaudu 384 miljonit eurot ehk ligi 20 mln eurot aastas.

2012. aastal on plaan jätkata Tallinn-Narva maantee rekonstrueerimist, Tallinna ja

Tartu ringtee ning Tallinn-Tartu maantee neljarealiseks ehitamist. Kose-Mäo teeehitusprojekt võib realiseeruda PPP-projektina. Spetsialistid selleks on Tatteri sõnul juba palgatud. Aastavahetuse paiku peaks valitsus langetama otsuse ka Saaremaa püsiühenduse rajamise osas. Kohalike omavalitsuste teede hoiuks on ette nähtud vähemalt 10% teedehoiu rahastamiseks ette nähtud kütuseaktsiisi kavandatavast laekumisest riigieelarves.