Tallinna linnapea Edgar Savisaar ütles Eesti Korteriühistute XIV Foorumi avakõnes, et linn on viimaste aastate jooksul toetanud korteriühistuid enam kui 5,7 miljoni euroga (ehk 90 miljoni krooniga).
„Oleme pidanud vajalikuks toetada erinevate meetmetega neid aktiivseid ühistuid, kes oma elukoha kvaliteeti parandada soovivad. Toetus puudutab nii korteriühistutega seonduvate oskusteabealaste koolituste kulutuste katmist kui ka ehitustöid otseselt. Hoogsalt on käimas „Hoovid korda!” programm, millele on lisandunud „Fassaadid korda!“ programm,“ rääkis Savisaar.
Linnapea sõnul Tallinna linnavalitsusel korteriühistutega hea koostöö vaatamata sellele, et Eesti kohalike omavalitsuste osakaal kogu avaliku sektori kulutamises moodustab vaevalt veerandi ja see määrab omavalitsuse võimalused teenust pakkuda.
Savisaare sõnul on korteriühistud üldjuhul tegusad, ent paraku ei ole kõikide kortermajade elanikel veel võimalust oma koduümbruses heakorrastatud avaliku ruumi hüvesid nautida. Hoovide ja majade ümbruste mahajäetus on tema sõnul Tallinna linnapildis kohati väga tõsine probleem.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Täna Tallinnas Radisson Blu Hotel Olümpia konverentsikeskuses toimuv Eesti Korteriühistute XIV Foorum rõhutab korteriühistute rolli riigi ja omavalitsuste koostööpartnerina ning heidab pilgu korterelamute seisukorrale, kütte hinna tõusule, uutele energiasäästulahendustele ja õiguspõhimõtetele.
Seekordne aastakonverents kannab pealkirja „Korteriühistu – ühiskonnas väärtustatud koostööpartner. Jagatud kogemuse jõud – 15 aastat Eesti Korteriühistute Liitu“.
Seotud lood
Kui ettevõte vajab oma kontorile, ehitus- või tööstusobjektile turvalahendust, siis tavaliselt algab protsess üsna sarnaselt. Koostatakse lähteülesanne, küsitakse pakkumised mitmelt pakkujalt ning kõrvutatakse hindasid. Kui pakkumiste hinnad on enam-vähem sarnased, tundub valik lihtne. Valitakse pakkuja, kes mahub etteantud eelarvesse ja kelle lahendus näib piisav.