Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kambajõmmid uuringuprojektis
OSAMATi projekti maksumus on üle 2,6 miljoni euro ehk 41,2 miljonit krooni, millest 43 protsenti tuleb eurorahast. Projekti eesmärk on uurida ja katsetada põlevkivituha kasutamist teedeehituses. Selleks rakendatakse uut, mass-stabiliseerimise tehnoloogiat, mille kohaselt segatakse pinnas betooni ja tuha seguga.
Projekti kritiseerijaid häirib asjaolu, et projektijuht Eesti Energia ei korraldanud koostööpartnerite leidmiseks avalikku konkurssi. Samuti küsivad vastalised, miks eraldatakse nii suur raha põlevkivituha uuringutele, millega on Eestis varem tegeletud aastakümneid.
Ja tegelikult tegeldakse tasapisi praegugi, näiteks on ASil Teede Tehnokeskus lõppjärgus koostööprojekt ühe Saksa partneriga. „Selle käigus oleme uurinud nn uue tuha kasutusvõimalusi põhirõhuga erinevate pinnaste tugevdamisel,“ tutvustab Teede Tehnokeskuse arenduse ja uuringute osakonna juhataja Taivo Möll. „Kui tulemused on positiivsed, loodame selle teemaga ka jätkata ning otsida uusi tehnoloogilisi võimalusi kohapealsete materjalide kasutamiseks. Kohalike materjalide kasutamine on kindlasti tuleviku teema.“
OSAMATi projekti ühe eestvedaja, ASi Eesti Energia Narva Elektrijaamad tuhamüügi teenistuse juhi Aleksander Pototski sõnul on väär väita, et me teame põlevkivituhkadest kõike. „Need keevkihtkatelde tuhad, mida meie kasutame, on täiesti teise füüsikalis-keemilise koostisega,“ selgitab Pototski. „Ja teiseks on täiesti uudne tehnoloogia - kui vanasti pandi tuhka teepinnasele, siis meie ehitame tee jaoks betoonkeha tuhkade baasil.“
Seotud lood
Kaks Nordeconiga seotud tööd - vesilennukite angaaride taastamine ja põlevkivi tuha uurimisprojekt OSAMAT - on ajanud konkurentidel harja punaseks.
Betooni kuivamine võib ehitusel osutuda oodatust palju pikemaks protsessiks. Kuigi sageli arvatakse, et suvine soojus kiirendab kuivamist automaatselt, ei pruugi see praktikas alati nii olla. Kui niiskus ei pääse ruumist piisavalt kiiresti välja, võib betoon jääda niiskeks ka siis, kui temperatuur on kõrge.
Enimloetud
2
Viimased uudised
Nordeconi juhatuse liige Tarmo Pohlak: Nordeconi eesmärk on luua keskkond, kus on päriselt hea elada – mitte ainult täna, vaid ka pikemas vaates.
Siin on 3 ründesuunda + 1 võimalus ja 1 oht
Üritused
Hetkel kuum
Trend: taristusektoris muutuvad järjest olulisemaks digilahendused ja kliimamuutustega arvestamine
Ruumilise aktsendi loomine tuleb sellele linnaruumile vaid kasuks
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Ehitusuudised esilehele