Üha arvukamad transpordi- ja ka sotsiaalsed umbsõlmed maailma linnades on näidanud, et linnamaa liiga agar erastamine pole kestlik ning seab üha kasvavad linnad suurte probleemide ette, kinnitasid nii Helsingi kui ka Londoni linnaplaneerimise spetsialistid eile Tallinnas.
Liigne liberaalsus maapoliitikas viiks Helsingi ummikseisu ning nõrgendaks omavalitsuse kontrolli linna arengu üle, kinnitas Helsingi abilinnapea rahvusvahelise hoonestus- ja planeerimisföderatsiooni ning Kredexi konverentsil, vahendas ERR.uudised "Aktuaalse kaamera" uudislõiku.
Nii ettevõtlus kui elamine toimub Helsinkis peamiselt linnalt liisitud maa peal. Kui Tallinnas on üle poole linna territooriumist erakätes, siis Helsingis kuulubki enamik maast omavalitsusele.
"Helsingi omavalitsusele kuulub 2/3 linna territooriumist, selle kaudu saame me palju paremini linna arengut juhtida. Kas või esitada maa kasutajatele tingimusi energiatõhususe kohta," lausus Helsingi abilinnapea Hannu Pettilä.
Artikkel jätkub pärast reklaami
London on läinud täiesti teist teed, seal juhivad linna kujunemist suuresti turujõud.
"Kui sõltusime täielikult kinnisvaraturust, ei andnud kinnisvarasektor linnale sugugi õiget elamufondi: ei tekkinud soodsaid elamispindu, pereelamuid, keskmise ega hõreda asustusega piirkokndi. Seda seetõttu, et planeerimisprotsess vastas üksnes kasumit taotleva ärimaailma vajadustele. Majanduslangusega kukkus see kokku ning linnavalitsusel pole enam võimalik sekkuda," nentis Londoni endise linnapea planeerimisnõunik Duncan Bowie.
Omavalitsus peab Bowie hinnangul panema arendajatele ühiskondlikke kohustusi siis, kui maa on tõesti arendajate eraomanduses.
Seotud lood
Kevadel hooldame niidukeid ja õlitame terrasse, aga puitfassaadi hooldamine ei tule sageli mõttessegi ning ega see polegi iga-aastane töö. Ent kui fassaadihooldus jääb pikalt tegemata, võib peagi ees oodata voodrilaudade vahetus, mis on suur ja kulukas ettevõtmine ka siis, kui otsustad seda oma jõududega teha.