Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Eestlaste klaasist saun läheb maailma
Arhitektuuribüroo Pluss arhitektide Indrek Allmanni ja Tarmo Milleri ning insener Andres Läänesaare projekteeritud semi-autonoomne klaasseintega leiliruum valiti Maailma Arhitektuurifestivali lõppvõistlusele, mis toimub 2.-4. novembrini Barcelonas.
Arhitekt Tarmo Milleri sõnul on klaasseintega leiliruum tõeliselt hea võimalus lõõgastumiseks – lisaks saunamõnule saab nautida ümbritsevat loodust.
„Saun on olnud eestlaste jaoks tähtsal kohal aastasadu, on olemas traditsioonid, milline üks saun ja saunaskäik välja näeb. Meie seevastu tegime ebatüüpilise sauna, pakkudes võimalust võtta leili otse looduse ja valguse keskel. Hetkel asub ainuke klaasseintega saun ühel kaunil Eesti saarel.“
Artikkel jätkub pärast reklaami
„Kandvate klaasist seintega leiliruum on mitmeti eksperimentaalne ning selle loomisprotsessi käigus maandati kõigepealt põhjused, miks hoone sellisel kujul ei peaks toimima,“ rääkis Indrek Allmann. „Seejärel leiti koostöös mitmete tehniliste spetsialistidega lahendused ning lõpuks projekteeriti ja ehitati leiliruum valmis. Idee sellise lahenduse funktsionaalsest toimivusest, mis esialgu rajanes vaid arhitektide sisetundel, leidis reaalsuses kinnitust.“
Väljavalituks osutunud bürood saavad õiguse esitleda oma projekte 2.-4. novembrini Barcelonas toimuva Maailma Arhitektuurifestivali põhiüritustel ning kandideerida festivali auhindadele. Festival kulmineerub 4. novembril 2011. aasta maailma parima ehitise valimisega.
Maailma Arhitektuurifestivali (WAF) žürii valis välja arhitektuuriobjektid, mida esitletakse festivali põhiüritustel 2.-4. novembrini Barcelonas, Hispaanias. Eesti arhitektruuribüroodest osalevad oma töödega Salto AB, Pluss, EA Reng ja Allianss Arhitektid.
Tööjõud kallineb ja kvalifitseeritud spetsialiste napib. Pikaajaliste taristuprojektide puhul tähendab see, et ka geotehnilise ja konstruktsioonide seire kulud võivad aastate jooksul märgatavalt kasvada. Automaatne seire aitab seda riski vähendada: suure osa kuludest saab fikseerida juba projekti alguses, vajadus inimeste pideva kohaloleku järele väheneb ning võimalikud ohud saab avastada veel enne, kui neist kujunevad kulukad probleemid.