Kui siiani on muinsuskaitseseaduses olnud punkt, kus riigil ja kohalikul omavalitsusel on olnud eesõigus soetada kinnisvara, mis on tunnistatud kinnismälestiseks, siis 1. juunil muutusid muinsuskaitseseaduse mitmed paragrahvid.
„Vastav muudatus puudutab täpsemalt korterite omanikke. Isikud, kelle kinnisvara on tunnistatud kinnismälestiseks, võivad nüüdsest ilma riigi ja kohaliku omavalitsuse ostueesõiguseta müüa korteriomandit, hoonestusõigust või korterihoonestusõigust,“ selgitas Uus Maa Kinnisvarabüroo kesklinna osakonnajuht Eve Kaunis.  
Kui toimuvad korteriomandi, hoonestusõiguse või korterihoonestusõiguse ostu-müügitehingud ning kinnisvara on tunnistatud kinnismälestiseks, siis alates 1. juunist ei ole uue seaduse järgi riigil ja kohalikul omavalitsusel  ostueesõigust. Kinnistusraamatutest nimetatud ostueesõiguse kohta käivaid kandeid ei kustutata, kommenteeris Kaunis.
Küsimusele, kas notarid peavad tulevikus saatma lepingute ärakirju muinsuskaitseametile ja kohalikule omavalitsusele, vastas muinsuskaitseameti registriosakonna juhataja Urve Russow alljärgnevalt: „Kui ostetakse-müüakse kinnisvara, mis on tunnistatud kinnismälestiseks ja müüdava kinnisvara omandivormiks on korteriomand, hoonestusõigus või korterihoonestusõigus, siis notarid ei pea saatma Muinsuskaitseametile ja kohalikule omavalitsustele lepingute ärakirju.“

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Ehitusuudised esilehele