Rahakaid kliente kõigile ehitajaile ellujäämiseks ei jätku

Eestis on viimase aasta jooksul kinnisvarahinnad ja tehingute arv stabiliseerunud. Kui siia juurde lisada asjaolu, et pangad on uuesti hakanud meelsamini laenu andma, võiks uskuda, et selleks korraks on halvim möödas.  Aga just siis, kui asjad Eestis paistavad paremuse poole minevat, on maailmas tuure kogumas uus finantskriis.

Oleks naiivne arvata, et see finantskriis Eestit ei puuduta. Küsimus on selles, millisel määral. Kui otsida antud olukorras positiivset, siis praegu inimesed kindlasti teadvustavad kriisiga seotud ohte endale paremini See aga aitab riske läbimõeldult võtta või maandada. Arvan, et uut kriisi ootama ei tasu jääda ja igal juhul tasub oma plaanid ellu viia - läbimõeldult ja ennast lõhki laenamata.

Millised on ehitushinna arengud?

Suurim probleem on praegu kindlasti üldine hinnatõus, mis ka ehitushindasid pole puutumata jätnud.  Ehitusfirmadele on käesolev ja ka järgnev aasta keerulised, kuna lepingud sõlmitakse ette pikaks perioodiks ning kardetakse hinnatõusu tõttu lepingutega kahjumisse jääda. See kartus sunnibki ehitusfirmadest  väljaminevatele hinnapakkumistele praegu korralikku hinnalisa juurde kirjutama.

Kui tuua paralleel eelmise, mõne aasta eest maailmamajandust tabanud kriisiga, siis kaasnes sellega ka erinevate toormete nõudluse vähenemine, mis tõi kokkuvõttes allapoole nii näiteks nafta kui metalli hinna. Kas kordub sama muster, on raske öelda, kuid sellisel juhul väheneks hinnasurve.

Ehitusfirmadel seisab ees otsuse tegemine, kas jätkata kõrgete hindadega pakkumiste tegemist, lootuses rahakas klient leida või riskida ja panustada võimalikule ehitushinna stabiliseerumisele, mis võimaldaks teha täna pakkumisi, mis on klientidele taskukohased. Tundub, et hetkel valitakse siiski esimene variant ja loodetakse leida küsitud hinda maksta suutev klient. Kas neid aga kõigile ehitusfirmadele ellujäämiseks jätkub, on enam kui küsitav!