Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Ehitajad haistavad karmi hinnatõusu
Ehitusfirmade hinnangul võib sundus kasutada saastekvoodi müügist teenitud 150 miljonit eurot ära enne 2012. aasta lõppu kaasa tuua isegi 30% hinnatõusu.
Vee-, kanalisatsiooni-, kütte- ja ventilatsioonitöid tegeva OÜ Remondimees juht Janek Task rääkis, et kevadel hinnatõusu veel näha polnud, kuid nüüd hinnad tõusevad. "Saame seda aru sellest, et kui teed pakkumise enda standardhindadega, on konkurentide pakkumised kallimad," selgitas Task, kelle firma renoveerib kvoodirahast Raasiku põhikooli.
"Raske öelda, kui palju hinnad tõusevad, aga arvan, et suurem hinnatõus jääb järgmisse aastasse. Kui on ikka vaja mingi imeobjekt järgmise aasta lõpuks valmis saada, võivad hinnad tõusta koguni 30%. Igal juhul tõusevad tööjõukulud, metalli ja materjali hinnad," lisas Task.
Traveter Ehitus renoveerib kvoodirahaga Tallinnas Vilmsi 55 asuvat Rahvakultuuri Arendus- ja Koolituskeskuse fassaadi. „Materjalide ja tööjõu hinnad, mis puudutavad fassaaditöid, on tõesti tõusnud ning seda eriti 2011. aasta algusest. Samuti on tunda materjalide tarneaegade pikenemist,“ rääkis Traveter Ehituse juhatuse liige Indrek Uusalu. Ta mainis, et hinnad on juba tõusnud 20% ja seda eelkõige tööjõu kallinemise tõttu.
Kui nii mõnigi siinne ehitusfirma juht loodab, et hinnatõus meelitab Eesti ehitajaid Soomest koju tagasi, pole Soomes tegutsevatel Eesti ehitusfirmadel sellist mõtetki pähe tulnud. Esiteks on Soomes ehitaja palk ligi kaks korda suurem, teiseks turg stabiilsem.
„Meie hind on tihtipeale kallim kui soomlaste oma,” tunnistab aastaid Soomes tegutsenud ehitusfirma Lindrem juht Jaak Puskar. „Lindrem tegutseb ka Eestis, kuid tööd siin väga pole. Eestis on hinnad sellised, et ei leia töötegijaid. Lisaks on paremad mehed Soomes. Ma heameelega ei teeks Soomes tööd, aga Eestis pole piisavalt tööd ning ma ei näe mootorit, mis hakkaks seda ehitusturgu tõstma. Kui Eestis vastab vaid 2-3 firmat hanke tingimustele, siis Soomes sellist jama ei ole. Soomes pole vahet, kas teed pakkumise 2- või 20miljonilisele projektile.”
Loe täispikka lugu Äripäeva paberlehest!
Autor: Anne Oja Silvia Kruusmaa
Seotud lood
Riigi Kinnisvara (RKAS) hinnangul mõjutab CO2 raha kasutamist ehituses eelkõige ajarisk, hinnatõus on sisse planeeritud ning ilmselt tõusevad hinnad erinevate tööde lõikes erinevalt.
Ehitusfirmad seisavad praegu valiku ees: kas jätkata kõrgete hindadega pakkumiste tegemist või riskida, lootuses, et ehitushinnad stabiliseeruvad. Majaehitaja.ee juhataja Eno Pappel ei usu, et esimese variandi valinud ehitajaile maksejõulisi kliente jagub.
Kujutage ette ehitusplatsi, kus töötab korraga tuhandeid spetsialiste. Siin paigaldatakse seadmeid, rajatakse kaabeldusi, paigaldatakse ventilatsiooni ja monteeritakse torustikke. Tööalad muutuvad pidevalt, ehitustehnika võtab ruumi ning ligipääs vajalikele piirkondadele võib olla piiratud. Lisame siia veel kilomeetreid torustikke, sadu keevisliiteid ja range tähtaja objekti käivitamiseks.
Hetkel kuum
Enimloetud
4
Viimased uudised
Lisatud Krulli kvartali ülevaatlik 4-etapiline ehitusvisuaal kuni aastani 2034. Uuri, mis neil seal on veel plaanis
Üritused
Hetkel kuum
“Vaatame äreva pilguga, mis sellest saagast saab.”
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Ehitusuudised esilehele