Tallinna hipodroomile elurajooni rajamise vastu võitlejad said vahevõidu, kui kohus rahuldas nende õiguskaitse taotluse ning keelas igasuguse ehitustegevuse ja selleks vajalike dokumentide vormistamise kuni jõutakse asja sisulise arutamiseni.
Tallinna halduskohus otsustas eelmisel nädalal rahuldada esialgse õiguskaitse taotluse ning peatada linnavolikogu poolt kehtestatud Paldiski mnt 50 ja lähiala detailplaneeringu kehtivus ja keelata ehituslubade, projekteerimistingimuste või muude sellel põhinevate lubade väljastamine, kirjutab Postimees.
Hipodroomi ala detailplaneeringu vaidlustasid kohtus mittetulundusühingud Telliskivi Selts, Pelgulinna Selts ja Eesti Hobumajanduse Edendamise MTÜ. Esialgse õiguskaitse taotluse esitas Telliskivi Selts, kelle taotluse kohus ka rahuldas.
Kodanikeühendused leiavad, et planeering on vastuolus avaliku huviga ning selle menetlemisel on korduvalt seadust rikutud.
Artikkel jätkub pärast reklaami
"See on muidugi kahetsusväärne, kui sellised asjad tekivad, aga kuna ma pole selle otsusega veel tutvunud, siis ei tahaks esialgu kommenteerida," ütles hipodroomi alale elurajooni plaaniva osaühingu Alfa Property üks omanik Jaan Manitski Postimehele.
Seotud lood
Tallinna volikogu esimees Toomas Vitsut moodustas komisjoni, et see kaaluks hipodroomiala detailplaneeringu täiendava läbivaatamise vajadust.
Tallinna Linnavolikogu esimees Toomas Vitsut on valmis Hipodroomi piirkonna detailplaneeringut linnavolikogu istungil arutama kohe, kui uurimisorganite töö tulemusena selgub, et antud planeeringu kehtestamisel rikuti seadust, teatas Raepress.
Tallinna volikogu esimees Toomas Vitsut moodustas septembri alguses ajutise komisjoni, et see kaaluks hipodroomiala detailplaneeringu täiendava läbivaatamise vajadust. Pärast esimest kokkusaamist 8. septembril peatas aga komisjon töö.
Tallinna linnavolikogu liikme Max Kauri sõnul tuleks Tallinna hipodroomi maa-ala ehk Paldiski mnt kinnistu detailplaneering tühistada ning kuulutada metsapiirkond ja hipodroom kaitsealaks.
Tööjõud kallineb ja kvalifitseeritud spetsialiste napib. Pikaajaliste taristuprojektide puhul tähendab see, et ka geotehnilise ja konstruktsioonide seire kulud võivad aastate jooksul märgatavalt kasvada. Automaatne seire aitab seda riski vähendada: suure osa kuludest saab fikseerida juba projekti alguses, vajadus inimeste pideva kohaloleku järele väheneb ning võimalikud ohud saab avastada veel enne, kui neist kujunevad kulukad probleemid.