Keskkonnaministeerium ei tea, millist ohtu võib põlevkivituha kasutamine keskkonnale kujutada.
„Selle projekti algatajaks oli Eesti Energia ning projekt ise on algstaadiumis. See tähendab, tulemusi ei ole teada. Nii et me ei oska öelda, millist kasu see keskkonnale toob,” teatas ministeeriumi avalike suhete osakonna nõunik Agnes Jürgens.
Kalatšjovi arvates aga mingeid riske ei ole. „Ainus probleem seisneb selles, et see toode on veel vähetuntud ning vajab sertifitseerimist. Materjali juba laialdaselt kasutatakse Venemaal, kus müügimahud pidevalt kasvavad ning me saame ainult positiivset tagasisidet,” ütles ta.„Teistes riikides kasutatakse pinnase stabiliseerimisel suurtes kogustes tsementi, meie aga vahetame selle kas täielikult või suures osas põlevkivituhaga, mis lubab vähendada kasvuhoonegaasi teket (1 tonni tsemendi valmistamisel paisatakse õhku 0,7-0,87 tonni ??2). Samuti säästame me liiva-, savi-, kipsi-, paekivi varusid. Doktor Lahtinen on ka veendunud, et mingeid ökoloogilisi riske ei ole. Pototski kinnitas, et nii enne välitööde algust kui ka nende kestel ning lõpus teostatakse ökoloogiliste näitajate monitooringut.
Seotud lood
Tööjõud kallineb ja kvalifitseeritud spetsialiste napib. Pikaajaliste taristuprojektide puhul tähendab see, et ka geotehnilise ja konstruktsioonide seire kulud võivad aastate jooksul märgatavalt kasvada. Automaatne seire aitab seda riski vähendada: suure osa kuludest saab fikseerida juba projekti alguses, vajadus inimeste pideva kohaloleku järele väheneb ning võimalikud ohud saab avastada veel enne, kui neist kujunevad kulukad probleemid.