Keskkonnaministeerium ei tea, millist ohtu võib põlevkivituha kasutamine keskkonnale kujutada.
„Selle projekti algatajaks oli Eesti Energia ning projekt ise on algstaadiumis. See tähendab, tulemusi ei ole teada. Nii et me ei oska öelda, millist kasu see keskkonnale toob,” teatas ministeeriumi avalike suhete osakonna nõunik Agnes Jürgens.
Kalatšjovi arvates aga mingeid riske ei ole. „Ainus probleem seisneb selles, et see toode on veel vähetuntud ning vajab sertifitseerimist. Materjali juba laialdaselt kasutatakse Venemaal, kus müügimahud pidevalt kasvavad ning me saame ainult positiivset tagasisidet,” ütles ta.„Teistes riikides kasutatakse pinnase stabiliseerimisel suurtes kogustes tsementi, meie aga vahetame selle kas täielikult või suures osas põlevkivituhaga, mis lubab vähendada kasvuhoonegaasi teket (1 tonni tsemendi valmistamisel paisatakse õhku 0,7-0,87 tonni ??2). Samuti säästame me liiva-, savi-, kipsi-, paekivi varusid. Doktor Lahtinen on ka veendunud, et mingeid ökoloogilisi riske ei ole. Pototski kinnitas, et nii enne välitööde algust kui ka nende kestel ning lõpus teostatakse ökoloogiliste näitajate monitooringut.
Seotud lood
Erinevatest looduskividest on teede, platside ja terrasside sillutamiseks murtud ja lõigatud kive ning plaate juba aastatuhandeid. Ka tänapäeval on see kõige keskkonnasõbralikum, vastupidavaim ja kaunim lahendus koduaias ja linnaruumis.