18. juuli 2011

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

„Selle projekti algatajaks oli Eesti Energia ning projekt ise on algstaadiumis. See tähendab, tulemusi ei ole teada. Nii et me ei oska öelda, millist kasu see keskkonnale toob,” teatas ministeeriumi avalike suhete osakonna nõunik Agnes Jürgens.

Kalatšjovi arvates aga mingeid riske ei ole. „Ainus probleem seisneb selles, et see toode on veel vähetuntud ning vajab sertifitseerimist. Materjali juba laialdaselt kasutatakse Venemaal, kus müügimahud pidevalt kasvavad ning me saame ainult positiivset tagasisidet,” ütles ta.„Teistes riikides kasutatakse pinnase stabiliseerimisel suurtes kogustes tsementi, meie aga vahetame selle kas täielikult või suures osas põlevkivituhaga, mis lubab vähendada kasvuhoonegaasi teket (1 tonni tsemendi valmistamisel paisatakse õhku 0,7-0,87 tonni ??2). Samuti säästame me liiva-, savi-, kipsi-, paekivi varusid.      Doktor Lahtinen on ka veendunud, et mingeid ökoloogilisi riske ei ole. Pototski kinnitas, et nii enne välitööde algust kui ka nende kestel ning lõpus teostatakse ökoloogiliste näitajate monitooringut.