Sundkulutuste kasvamise tõttu otsivad inimesed üürile soodsamate kuludega kortereid, mis asuvad hinnatud piirkondades.
Üürile pakutavate korterite hulk väheneb järk-järgult – näiteks pealinna kesklinnas vähenes pakutavate korterite hulk mai keskpaigaks aastatagusega võrreldes viiendiku võrra. Kinnisvarabüroode hinnangul on osalt selle taga põhjus, et vahepeal üürikorteriteks muudetud müüdavad pinnad on taas müügile pandud. Samas nõudlus ei kahane.
“Kuna nõudlus ei ole vähenenud, siis selle aasta esimestel kuudel on mõni pakkumises olev üürikorter leidnud minu kogemuse järgi uue üürniku mõne päeva või isegi mõne tunni jooksul,” kommenteeris Domus Kinnisvara maakler Ilo Jaanimägi.
Huvi ei valitse tema sõnul mitte ainult pealinna, vaid ka teiste linnade osas. Näiteks Keilas üürile pakutud kahetoaline korter, hinnaga 180 eurot kuus, jõudis kuulutusena üleval olla kolm tundi, kui saabus esimene huviline, kes soovis kohe ka lepingut allkirjastada.
Kui Tallinna üürihinnad esimeses kvartalis praktiliselt püsisid, siis Tartus ja Pärnus rühkisid tariifid jõuliselt ülespoole.
Loe korterite üürileandmisest pikemalt tänase Äripäeva kinnisvara rubriigist. Päevapileti selleks saad soetada
SIIN.
Seotud lood
Kui räägitakse ärikinnisvarast, pööratakse enamasti tähelepanu selle asukohale, suurusele ja siselahendusele. Katuse peale mõeldakse sageli alles viimases järgus. Ent katus ei ole pelgalt funktsionaalne element, mis kaitseb vihma ja tuult eest. Tänapäevane katus on osa hoone toimivusest, energiatõhususest ja visuaalsest kuvandist. Kuidas teha katuse puhul tark otsus? Miks on oluline lähtuda kvaliteedist, mitte ainult hinnast? Ja mis rolli mängib katus ettevõtte jätkusuutlikkuses?