Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kunstiakadeemia sai ehituseks rohelise tule
Tallinna linnavolikogu kehtestas eilsel istungil detailplaneeringu, mis võimaldab rajada Eesti Kunstiakadeemiale uue õppehoone.
Kinnistu ja lähiala detailplaneeringuga aadressil Tartu mnt 1 seatakse võimalus ehitada kuni 16 maapealse ja kahe maa-aluse korrusega õppehoone. Seal paiknes ka varem Eesti Kunstiakadeemia, mille amortiseerunud hoone on nüüdseks lammutatud.
Kunstiakadeemia peab enne planeeringu realiseerimist sõlmima kompensatsioonikokkulepped naabermaja korteriomanikega, kes on vaidlustanud nii kõrge hoone rajamise.
Detailplaneering on kooskõlas Tallinna üldplaneeringuga ning teemaplaneeringuga „Kõrghoonete paiknemine Tallinnas“. Uus õppehoone võimaldab nüüdisnõuetele vastava ruumiprogrammiga akadeemial koondada õppetegevuse ühte hoonesse ning muuta seeläbi tingimused üliõpilaste ja õppejõudude jaoks paremaks.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Hoone on paigutatud A. Laikmaa ja Gonsiori tänava nurgale nii, et selle juurde on võimalik rajada avalik linnaväljak, mida saaks kasutada ka loovaks tegevuseks või näituste korraldamiseks.
Projekteerimiseks korraldati avalik rahvusvaheline arhitektuurivõistlus, kus esimese preemia sai projekt ART PLAZA, autoriteks arhitektuuribürood SEA ja EFFEKT Taanist. Detailplaneeringu koostas K-Projekt AS.
Logistika- ja tootmishoone kavandamisel pööratakse palju tähelepanu laadimissüsteemidele, tööstusustele, automaatikale ja seadmetele. Vähem mõeldakse aga siseustele, kuigi just neist liiguvad töötajad, kaubaalused, kärud ja tõstukid päeva jooksul sadu kordi. Kui uks pole suureks koormuseks mõeldud, annab see varem või hiljem tunda, selle liikumine muutub ebamugavamaks, uks vajab sagedamini remonti ning kasvavad hoolduskulud.